Mittetulundusühing Tartu Üliõpilasmaja asutati Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikool poolt 1999. aasta 31. märtsil. Tartu Üliõpilasmaja põhifunktsiooniks on Tartu ülikoolide esinduskollektiivide tegevuse koordineerimine. Hetkel tegutsevad Tartu Üliõpilasmaja all 12 erinevat kultuurikollektiivi, klubi DOTE ja ühing VITAE.
Täpsemalt on teada Jossif Zmigrodski (1858 – 1936) poolt rajatud „Uus teater” tegevusest Kalevi 24 (Karlova) krundil. Jossif Zmigrodski (Zmigrodsky) sündis Peterburis poola perekonnas. Kõrghariduse omandas Tartu ülikoolis, õppides arstiteadust (1880 – 1883), vene keelt ja kirjandust (1884 – 1887). Saanud pärandusega üsna jõukaks pühendus teatrile ja kirjandusele.
1892. aastal laseb Zmigrotski ehitada krundile ülikooli arhitekt Reinhold Guleke juhatuse järgi teatrihoone, mis avatakse 1896. aastal. „Uus teater” oli kolmekorruseline kivimaja, vaatesaali, teatrilava ja 14. ruumiga. Kivimajaga külgnes puuhoone, milles paiknes seitsmest toast koosnev fuajee. Vaatesaal koos rõduga mahutas 350 inimest. Teatrihoone oli mõeldud Tartu vene seltskonnale. Teatri eesmärk oli anda näitlejatele ja isetegevuslastele kasutada ruume nii etenduste, kontsertide kui ka peoõhtute korraldamiseks. Teatrihoone võttis vastu külalisetendusi Peterburist, Riiast, Tallinnast, Poolast ja mujalt. Etendusi ja kontserte andsid vene üliõpilased, vene selts „Rodnik”, Miina Härma laulukoor, „Vanemuise” näitetrupp. Korraldati kirjanduse ja muusika õhtuid, kus esines sageli ka Jossif Zmigrodski ise. Kohalikust tolleaegsest ajakirjandusest selgub, et „Uus Teater” oli opositsioonis saksa ringkondadega, kes nägid teatris ohtlikku konkurenti. Sellest tuleneb hoone vähene kasutavus kohalike isetegevuslaste hulgas ja sealt raskused majandamisega. 1909 müüb Zmigrodski teatrihoone saksa seltsile „Ressource” (Gesellschaft der Ressource in Dorpat), mis tegutses aastani 1939. 25. aprillil 1939. a. müüb selts kinnistu eraisikutele.
Maja vahetas mitmeid kordi omanikke. Paar aastat pärast teise maailmasõja (1939 – 1945) lõppu asusid Kalevi 24 hoones Tartu Linna I Kultuurimaja, Tartu Linna II Kultuurimaja, Kultuurhariduse osakond, Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, Agitpunkt nr. 6 ja lisaks veel erakorterid. 1954. aastast tegutses samas kino “Kalev”.
Tartu Linna I Kultuurimaja oli moodustatud 1944. a. sügisel, pärast sõjategevuse lõppu Tartus ja oli maakondliku alluvusega. Tartu Linna II Kultuurimaja moodustati 1. oktoobril 1945 ja oli linna alluvuses. 1945 – 1947 asusid mõlemad kultuurimajad aadressil Kompanii tn. 2 (Hariduse tn.) 1947. aastast olid mõlemad Kalevi 24 ruumides.
1949. a 19. mail Tartu Linna I Kultuurimaja tegevus likvideeritakse Tartu Töörahva Saadikute Nõukogu
(TSN) otsusega nr. 39 ja muudetakse Tartu Rajooni Kultuurimajaks. Hoone valdamise ja vastutamise õigus Kalevi tänavas antakse Tartu Linna II Kultuurimaja juhatajale Ants Orgulasele.
1952. a. 1. juulil nimetatakse Tartu Linna II Kultuurimaja Tartu Linna Kultuurimajaks. Linna kultuurimajas tegutsesid mitmed huviringid, korraldati peoõhtuid, kontserte, etendusi. 1955. a valmib draamaringi, balletiringi, solistide- ja estraadiringi koostöös Imre Kalmani „Silva”, mis on kavas mitu hooaega. 50ndate aastate lõpul toob draamaring Tartu publiku ette Anton Hansen Tammsaare „Põrgupõhja uue vanapagana”, vabaõhuetenduse „Lembitu” ja Eevald Aava ooperi „Vikerlased”.
1959. a. Tartu linna suvepäevadel korraldab Tartu Linna kultuurimaja veekarnevali, viiakse läbi suvekontserte Toomeorus. Majas tegutseva kujutava kunsti kaugõppe kursuse baasil luuakse
1961. a. Tartu Riikliku Kunstimuuseumi juurde kujutava kunsti kursus. Muusikakursuste baasil luuakse Tartu Õhtu Muusikakool.
24. veebruaril 1961. aastal nimetatakse Tartu Linna Kultuurimaja Tartu Noortemajaks „Sõprus”.
Põhimääruse üldeeskirjade esimeses punktis on kirjas: “Tartu Noortemaja “Sõprus” on kultuurhariduslik asutus, mille eesmärgiks on noorsoo hulgas poliitmassilise ja kultuurharidustöö läbiviimine, kultuurse puhkuse organiseerimine ja kinoalane teenindamine. Kogu töö on rajatud laialdastele demokraatlikele alustele, noorte aktiivsusele ja isetegevusele.”
1962. aastal tegutsesid noortemajas segakoor “Vanemuine” (dirigent Richard Ritsing), sega- ja naisrahvatantsurühm (juhendaja Herbert Kurik), akrobaatikaring (juhendaja Andres Lutsar), naisansambel ja solistide ring (juhendaja Virve Rohtmets), mees- ja naisansambel (juhendaja Oldi Tiido), peotantsukool ja peotantsuring (juhendaja Edgard Lepik), puhkpilliorkester (juhendaja Albert Ütsi), näitering (juhendaja Heino Ennok), estraadi- ja tantsuorkester (juhendaja Paul Kroon), õmblusring (juhendaja Heljo Prost), deklamaatoritering (juhendaja Venesaar), noorte draamaring (juhendaja Ülo Kiipsaar), toiduvalmistamise kursused (juhendaja Lukk) ja filmiamatööride sektsioon.
1963. a. 1. jaanuarist läheb noortemaja kaheksaks aastaks kapitaalremonti. Tegutsema jääb ainult segakoor „Vanemuine”.
1971 - 1992 jätkub noortemaja tegevus kultuuriosakonna alluvuses koondades kultuurikollektiive (koore, ansambleid, tantsukollektiive, teatreid jvm.) ja huviklubisid (koolinoorteklubi ALO, noorteklubid "Kodulinn" ja "Halley", džuudoklubi "Do", esperantoklubi, diskoklubi „33 1/3” jt.) Lisaks kollektiivide tegevusele korraldab noortemaja kõikvõimalikke avalikke ettevõtmisi (Tartu Muusikapäevad e. Levipäevad, vokaal-instrumentaalansamblite võistluskonkurss „Tartu sügis“, kultuurifestival „Tartu kevad“, folkmuusika kontserdid, stiilipeod, peoõhtud, ballid, diskoõhtud jne.).
1992. aastal Noortemaja likvideeritakse.
Allikatena on kasutatud:
Tartu vanadel fotodel: fotosid Tartu Linnamuuseumi kogust. Tallinn 2005; Tartu ajalugu ja kultuurilugu/ Tartu Linnamuuseum;koostaja Heivi Pullerits Tartu 2005;
Ilme Tiigi poolt uuritud
Tartu Linna Keskarhiivi fondi 893 materjale, noortemaja aruandeid, ürituste päevikuid; Oleg Pravdin artiklit ajalehest "Edasi" 24.08.1985.