Tartu Tudengipäevad on tudengivaimsust kandev kevadel ja sügisel toimuv nädalapikkune festival, mis pakub nii osalejale kui ka pealtvaatajale võimaluse tiheda kultuuriprogrammi seltsis vaim välja puhata ning luua meeldejäävaid mälestusi kogu eluks.

Tartu Ülikool ei ole vaid akadeemiline asutus. Alma Mater on ka kultuurikants: suur hulk tudengeid, õppejõude ja ülikooli töötajaid saab kuue samba taga ühel või teisel moel osa ka kunstiga kaasnevast vaimsest kirgastumisest ja eneseohverdustest.                                         

Rahvusülikooli 100. juubeli pidustuste kulminatsioon sai alguse 30. novembril 2019 Vanemuise kontserdimajas esiettekandele tuli Pärt Uusbergi suurvorm segakoorile ja sümfooniaorkestrile „…ja tuulelaeval valgusest on aerud…“.Esitajad: Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor ja Tartu Akadeemiline Meeskoor. Dirigendid: Taavi Kull, Triin Koch ja Kuno Kerge. 

Pärt Uusberg: "Mõtlesin kaua, millisele tekstile luua heliteos Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli sajandaks aastapäevaks. Lugesin paljude Tartu Ülikooliga seotud olnud Eesti luuletajate loomingut, kui äkki taipasin, et siin ja praegu heliseb minu hing üha rohkem kaasa Uku Masingu luulega. „... ja tuulelaeval valgusest on aerud ...” ongi püüd väljendada muusikas Uku Masingu omapärast luuleilma, millele olen lisanud katkendeid Kristian Jaak Petersonilt.

 Oli tore kokkusattumus, et 2019. aastal tähistati peale Tartu Ülikooli väga olulise tähtpäeva ka Uku Masingu 110. sünniaastapäeva!" 

Pärnus ja Tallinnas kõlasid peale suurvormi ka Sven Grünbergi süit sümfooniaorkestrile „Wikmani poisid“ ning kooridelt Eesti heliloojate teoste ja maailma kooriklassika ettekanded.                              
Narvas tähistati ülikooli 100. juubelit Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli kunstilise juhi Aveli Asberi lavastatud tantsuetendusega „Olemise mustrid“.

Tantsuetenduse idee autor ja pealavastaja Jaanus Randma: „Nagu igal rajatisel on alusmüür, on see ka rahvatantsul. Erinevad tegevused nagu ketramine, sepatöö ja kudumine seotult ammustest aegadest pärinevate tantsusammudega nagu nt labajalg, mis rikastas juba meie esivanemate vaba aega ja elu kurssi muutvaid sündmusi, panevadki osaliselt aluse tänapäevasele tantsulisele liikumisele. Siit sündiski mõte näidata tantsuetendusega just seoseid – kus ja kuidas üks või teine tänapäevane tantsusamm oma algse idee saanud. Tegevuste jäljendamine ja matkimine muusika saatel ning sinna juurde erinevate liikumiste kombineerimine tekitavad tervikliku kompositsioon, et lugu vaatajateni jõuaks ning tantsul on kindel roll meie kultuuri ja ajaloo säilimisel.“

Etendus oli osa Laulupeo 150. sünnipäeva tähistamise sündmustest Tartus