Gaudeamus 2018 Tartus

Festival algas 22. juunil Gaudeamuse tule süütamise ja tõrvikurongkäiguga Kassitoomelt ning kulmineerus kesköise kontserdi ja valguse vaatemänguga Emajõe kallastel. Tõnu Kaljuste juhatamisel esitasid Tartu Ülikooli naiskoor, Tartu Ülikooli kammerkoor, Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline naiskoor ja Tartu ja Tallinna Ülikoolide sümfooniaorkestrid ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sinfonietta Carl Orffi kantaati "Carmina Burana". Ettekandes kasutati ulatuslikku lavalist vaatemängu, milles video-, valgus-, vee- ja püroefektid. Avaetendus kujunes oluliseks rahvusvahelise tähtsusega sündmuseks, kus festivalist osavõtjaid ja tartlasi tervitas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ning veel kuue maa presidendid: Soome president Sauli Niinistö, Gruusia president Giorgi Margvelašvili, Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannesson, Läti president Raimonds Vējonis ja Poola president Andrzej Duda. Leedu president  Dalia Grybauskaitė, kes Tartus viibida ei saanud tervitas kohalolijaid läbi telesilla. Festivali ajal kohtusid Tartus kolme Balti riigi ülikoolide rektorid ja Tartu sõpruslinnade esindajad.

23. juunil toimus Tamme staadionil tantsuetendus „Jaaniöö müsteerium“, mille lavastuse idee oli kantud Juhani Pütsepa loost, mis rääkis noorest mehest ja naisest, kes armuvad, kuid kellel ei lasta koos olla. Nende armastus toob kaasa ridamisi seikluslikke ja müstilisi sündmuseid, millest sünnib jaanipäeva lõkete traditsioon. Kogu etenduse jaoks oli Tartu Tamme staadionile ehitatud hiigellava, kus esinesid 407 Eesti tantsijat, 621 lätlast ja 419 Leedu üliõpilast. “Jaaniöö müsteeriumi” lavastas Renee Nõmmik, muusikaline kujundaja oli Ardo Ran Varres, tuletantsud lavastas Katrin Essenson, tuleetendust juhtis Indrek Leht ning valguskunstnik oli mitmel aastal Aasta Valgustaja tiitli võitnud Meelis Lusmägi.

Gaudeamuse festivali lõpetas 24. juunil Tartu lauluväljakul kontsert-etendus “Jaanipäeva laulud”, mis kandis osalejad läbi kolme Balti riigi jaanipäeva traditsioonide ja 1000 aasta suviste pööripäevade. Osalesid Eesti, Läti ja Leedu parimad tudengikoorid ja -orkestrid. Hoolimata külmast põhjatuulest, suurest vihmasajust ja vaid 11 soojakraadist liikus rongkäik Tartu Ülikooli eest lauluväljakule, kus esitati nii ühiskavasid kui oma spetsiaalselt jaanipäevale pühendatud repertuaari. Lauluväljakul astus ülesse ligikaudu 3000 lauljat, tantsijat ja muusikut. “Jaanipäeva laulud” kunstiline juht oli Kuno Kerge ja lavastaja Ain Mäeots. Lavastaja ja kirjanik Indrek Hargla koostöös valmisid festivali jaoks neli lühifilmi, mis jutustasid suvistest pööripäevadest, armastusest, vabadusest ja jaanitulede sügavamast tähendusest.

Lisaks kolmele suurettevõtmisele toimus Eesti Rahva Muuseumis Leedu rahvamuusikute kontsert, kesklinnas Linnalavade kontserdid, Gaudeamuse esinduse poolt tule viimine Tartu linna Jaanitulele, haridusministri Mailis Repsi vastuvõtt festivali korraldajatele jvm.

Eestist, Lätist ja Leedust oli kokku 3640 osalejat, kes esindasid 46 kõrgkooli.

Festivali korraldusmeeskonda kuulus ligi 90 inimest ja 69 vabatahtlikku. Festivali külastas ligikaudu 23 000 huvilist.

Festivali korraldamist toetasid EV100, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Tartu linn, Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusringhääling, Postimees, Tartu Postimees ja Klassikaraadio.

Festivali head õnnestumist tunnustasid Vabariigi President, Tartu linn, Tartu Ülikool, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp. Festival valiti tartlaste poolt Tartu 2018. aasta teo nominendiks.