Lõuna-Eesti meestelaulu päev Richard Ritsing 120 

Laulupäeva kontserdil esinevad Tartu Akadeemiline Meeskoor, Eesti Metsatöötajate Meeskoor Forestalia, Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi, Haaslava meeskoor, Viljandi meeskoor Sakala, Elva Meeskoor, Jõgeva meeskoor Mehis ja Avinurme meeskoor. Kontserdi kunstiline juht on maestro Alo Ritsing. Kontserdi kavas on valdavalt eesti koorimuusika klassika. Richard Ritsingu loomingust kõlavad laulud „Otsin õnne“, „Sa oled mu südame suvi“, „Kõrr, kõrr“ ja „Tulease“.
Helilooja, koorijuht ja pedagoog Richard Ritsing (25.03.1903 Räpina – 08.07.1994 Tartu) on kirjutanud arvukalt koorimuusikat, mis moodustab tema loomingu põhiosa. Ta on komponeerinud koorilaule põhiliselt segakoorile, aga ka nais- ja meeskoorile ning lastekoorile. Tuntumad on „Emakene, hellakene“, „Tulease“, „Emajõe linn Tartu“, „Kõrr-kõrr!“, „Sa oled mu südame suvi“ ja „Laulus on süda“. Samuti kuulub tema loomepärandisse soololaule, instrumentaalmuusikat soolopillidele ja ansamblitele ja ning muusikat näidenditele. Ritsing on laulutekstidena kasutanud nii Juhan Liivi, Gustav Suitsu, Karl Eduard Söödi jt. luulet, kuid suurem osa tema vokaalmuusikast on loodud helilooja enda tekstidele.
Ritsingu helikeelele on omane tundeküllane ja lüüriline laad, samuti muhe huumor. Tema koorilaule iseloomustab muusikalise mõtte selgus ja lihtsus.
Komponeerimise kõrval on Ritsing avaldanud ka muusikaartikleid ja -uurimusi. Ulatuslikematest töödest on trükis ilmunud „Koori- ja orkestrijuhi käsiraamat“, „Kooritöö metoodika“, „Eesti muusika ajalugu“ (läti ja soome keeles), uurimus „Kalevipoeg muusikas“ ja ülevaade eesti vanemast muusikaliteratuurist.
Richard Ritsing on õppinud Tartu Reaalkommertskoolis (1919–1920) ja Tartu Reaalkoolis (1920–1923) ning on lõpetanud 1929. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna. Aastatel 1919–1924 õppis ta Tartu Muusikakoolis teooriat ja kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, koori- ja orkestridirigeerimist Juhan Aaviku käe all, viiulit Stanislav Schapiro ja Vladimir Samõko klassis, klaverit Salme Hermanni klassis ning laulmist Dmitri Brovkini klassis. Hiljem täiendas ta end peamiselt dirigeerimises ka Berliinis (Wilhelm Furtwängleri ja Bruno Kittteli juures) ja Varssavis (Walerian Bierdiajewi ja Wacław Lachmani juures) ning omandas muusikaõpetaja kutse.
Ritsing on tegutsenud muusikajuhina Tartu Töölisteatris (1927–1933) ja muusikaõpetajana Tartu Ülikoolis (1934–1958), Vahi Põllundus- ja Aianduskoolis, Pimedate Asutuse koolides ja mujal. Ta on olnud Tartu Muusikakursuste (Õhtumuusikakooli) organiseerija, direktor ja õppejõud (1947–1957) ning Heliloojate Liidu Tartu osakonna noortesektsiooni organiseerija ning esimees, hiljem ka juhatuse liige (1946–1956), samuti õpetanud kooridirigerimist Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis (1945–1980).
Ritsing on juhatanud 33 koori ja 10 orkestrit. Näiteks on ta olnud dirigent ja kunstiline juht Tartu Töölismuusika Ühingus (1940–1941), juhatanud Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tartu osakonna segakoori (1928–1933), Tartu Akadeemilist Meeskoori (1933–1974), Tartu Ülikooli Akadeemilist Naiskoori (1945–1963) ning ligi 50 aastat segakoori Vanemuine (1935–1983). Lisaks on ta olnud mitme koori audirigent (sh meeskoor Florestalia) ja auliige (sh Tartu Üliõpilassegakoor).
Alatel 1950–1980 oli Ritsing üldlaulupidude üldjuht ning aastatel 1980, 1985 ja 1990 aujuht. Samuti on ta 1956. aastal Tartus Toomeorus toimunud I üliõpilaslaulupeo Gaudeamus mõtte algataja ja tänaseni kestnud traditsiooni üks loojaid, olles selle laulupeo üldjuhiks aastatel 1956, 1958, 1967, 1968, 1971 ja 1974.
Ritsingule on omistatud Eesti NSV teenelise kunstitegelase (1956) ja Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus (1984), 1983. aastal nimetati Richard Ritsing Tartu linna aukodanikuks.
/Eesti Muusika Infokeskus/

Piletid Piletimaailmas 5 €, kohapeal 8/6 €