Üheksas kategoorias valiti välja nominendid, kelledest
laureaadid selguvad 18. veebruaril toimuval tunnustussündmusel.
Aasta sündmuse tiitlile kandideerivad Genialistide
viimane kontsert, “Metsavaimud masinas” näitus Eesti Kirjandusmuuseumis ja TÜ
Loodusmuuseumis ning Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 eriprogramm
"Paremad ja halvemad tulevikud" Prima Vista kirjandusfestivalil.
Aasta kultuuriorganisatsiooni kategoorias kerkisid
esile Sihtasutus Tartu 2024, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Filmifond ja Tiigi
Seltsimaja (uue nimega Tartu sündmuste korralduskeskus).
Aasta kultuurikorraldaja tunnustusele nomineeriti
Marja Unt, Evelyn Raudsepp, Sandra Liiv ja Maarja Liba.
Aasta rahvakultuurikandja kategoorias said
nominatsiooni Virve Valtmann-Valdson, Age Raudsepp ja Kati
Grauberg-Longhurst.
Aasta looja kategoorias tõusid esile Marta Aliide
Jakovski, Küllike Joosing ja Kristel Maruste ning näituse „Nähtamatu Tartu. 800
aastat linna algusest“ loojad Katrin Sipelgas, Jaak Kilmi, Marge Konsa, Mihkel
Mäesalu, Arvi Haak, Tiiu Kreegipuu, Mariann Raisma.
Aasta noore kultuurikandja tiitlile kandideerivad
Lisette Laanoja, Raul-Markus Vaiksoo ning Tartu 2024 Extended noored.
Aasta uustulnuka kategoorias paistsid silma eatu
pidu Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lõpetamisel, KAUGE festival ja Open
House Tartu.
Aasta kultuurikajastaja kategoorias seati
nominentideks Maria Kilk, Kalle Paas ja Kristjan Teedemaa. Aasta tehnilise toe kategoorias pürivad tiitlile
Aime Roosileht, Taavi Toom ja Siim Sauk.
Kultuurikandjad valis sel korral välja komisjon koosseisus: Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski, kultuuriosakonna juhataja Sten Svetljakov, Tartu Lastekunstikooli direktor Keret Altpere, Tartu linnakirjanik 2024 Maarja Pärtna, SA Eesti Teatri festivali tegevjuht Hedi-Liis Toome, Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Peeter Talvistu ja kultuurikriitik Andrei Liimets.
Tartu Üliõpilasmaja koordineerib Tartu ülikoolide esinduskollektiivide tegevust ja haldab kultuuriürituste korraldamiseks mõeldud ruume.