Tartu Üliõpilasmaja Foto Kertu SaarMittetulundusühing Tartu Üliõpilasmaja asutati Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikool poolt 1999. aasta 31. märtsil. Tartu Üliõpilasmaja põhifunktsiooniks on Tartu ülikoolide esinduskollektiivide tegevuse koordineerimine. Hetkel tegutsevad Tartu Üliõpilasmaja all 12 erinevat kultuurikollektiivi.     Lisaks pakub Tartu Üliõpilasmaja võimalust rentida ruume erinevate ürituste ja koosviibimiste korraldamiseks. MTÜ Tartu Üliõpilasmaja ruumides käib koos ka Ülikooli Kultuuriklubi. Üliõpilasmaja ja Ülikooli Kultuuriklubi koostööst sünnivad igal kevadel Tartu Kevadpäevad ja sügisel Tartu Sügispäevad. R. Sachkeri foto teatri avamisest 1896Kunagisel Karlova ja praegusel Kalevi tn. 24 asunud hoonetest ja tegevusest nendes. Täpsemalt on teada Jossif Zmigrodski (1858 – 1936) poolt rajatud „Uus teater” tegevusest Kalevi 24 (Karlova) krundil. Jossif Zmigrodski(Zmigrodsky) sündis Peterburis poola perekonnas. Kõrghariduse omandas Tartu ülikoolis, õppides arstiteadust (1880 – 1883), vene keelt ja kirjandust (1884 – 1887). Saanud pärandusega üsna jõukaks pühendus teatrile ja kirjandusele. 1892. aastal laseb Zmigrotski ehitada krundile ülikooli arhitekt Reinhold Guleke juhatuse järgi teatrihoone. „Uus teater” oli kolmekorruseline kivimaja, vaatesaali, teatrilava ja 14. ruumiga. Kivimajaga külgnes puuhoone, milles paiknes seitsmest toast koosnev fuajee. Vaatesaal koos rõduga mahutas 350 inimest. Teatrihoone oli mõeldud Tartu vene seltskonnale. Teatri eesmärk oli anda näitlejatele ja isetegevuslastele kasutada ruume nii etenduste, kontsertide kui ka peoõhtute korraldamiseks. Teatrihoone võttis vastu külalisetendusi Peterburist, Riiast, Tallinnast, Poolast ja mujalt. Etendusi ja kontserte andsid vene üliõpilased, vene selts „Rodnik”, Miina Härma laulukoor, „Vanemuise” näitetrupp. Korraldati kirjanduse ja muusika õhtuid, kus esines sageli ka Jossif Zmigrodski ise. Kohalikust tolleaegsest ajakirjandusest selgub, et „Uus Teater” oli opositsioonis saksa ringkondadega, kes nägid teatris ohtlikku konkurenti. Sellest tuleneb hoone vähene kasutavus kohalike isetegevuslaste hulgas ja sealt raskused majandamisega. 1909 müüb Zmigrodski teatrihoone saksa seltsile „Ressource” (Gesellschaft der Ressource in Dorpat), mis tegutses aastani 1939.  25. aprillil 1939. a. müüb selts kinnistu eraisikutele. 20. sajandi keskpaik Maja vahetas mitmeid kordi omanikke. Paar aastat pärast teise maailmasõja (1939 – 1945) lõppu asusid Kalevi 24 hoones Tartu Linna I Kultuurimaja, Tartu Linna II Kultuurimaja, Kultuurhariduse osakond, Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, Agitpunkt nr. 6 ja lisaks veel erakorterid. 1954. aastast tegutses samas kino “Kalev”. Tartu Linna I Kultuurimaja oli moodustatud 1944. a. sügisel, pärast sõjategevuse lõppu Tartus ja oli maakondliku alluvusega. Tartu Linna II Kultuurimaja moodustati 1. oktoobril 1945 ja oli linna alluvuses. 1945 – 1947 asusid mõlemad kultuurimajad aadressil Kompanii tn. 2 (Hariduse tn.) 1947.  aastast olid mõlemad Kalevi 24 ruumides. 1949.  a 19. mail Tartu Linna I Kultuurimaja tegevus likvideeritakse Tartu Töörahva Saadikute Nõukogu (TSN) otsusega nr. 39 ja muudetakse Tartu Rajooni Kultuurimajaks. Hoone valdamise ja vastutamise õigus Kalevi tänavas antakse Tartu Linna II Kultuurimaja juhatajale Ants Orgulasele. 1952. a. 1. juulil  nimetatakse Tartu Linna II Kultuurimaja Tartu Linna Kultuurimajaks. Linna kultuurimajas tegutsesid mitmed huviringid, korraldati peoõhtuid, kontserte, etendusi. 1955.  a valmib draamaringi, balletiringi, solistide- ja estraadiringi koostöös Imre Kalmani „Silva”, mis on kavas mitu hooaega. 50ndate aastate lõpul toob draamaring Tartu publiku ette Anton Hansen Tammsaare „Põrgupõhja uue vanapagana”, vabaõhuetenduse „Lembitu” ja Eevald Aava ooperi „Vikerlased”. 1959. a. Tartu linna suvepäevadel korraldab Tartu Linna kultuurimaja veekarnevali, viiakse läbi suvekontserte Toomeorus. Majas tegutseva kujutava kunsti kaugõppe kursuse baasil luuakse     1961. a. Tartu Riikliku Kunstimuuseumi juurde kujutava kunsti kursus. Muusikakursuste baasil luuakse Tartu Õhtu Muusikakool. Tartu Noortemaja „Sõprus” 24. veebruaril 1961. aastal nimetatakse Tartu Linna Kultuurimaja Tartu Noortemajaks „Sõprus”. Põhimääruse üldeeskirjade esimeses punktis on kirjas: “Tartu Noortemaja “Sõprus” on kultuurhariduslik asutus, mille eesmärgiks on noorsoo hulgas poliitmassilise ja kultuurharidustöö läbiviimine, kultuurse puhkuse organiseerimine ja kinoalane teenindamine. Kogu töö on rajatud laialdastele demokraatlikele alustele, noorte aktiivsusele ja isetegevusele.” 1962. aastal tegutsesid  noortemajas segakoor “Vanemuine” (dirigent Richard Ritsing), sega- ja naisrahvatantsurühm (juhendaja Herbert Kurik), akrobaatikaring (juhendaja Andres Lutsar),  naisansambel ja solistide ring (juhendaja Virve Rohtmets), mees- ja naisansambel (juhendaja Oldi Tiido), , peotantsukool ja peotantsuring (juhendaja Edgard Lepik), puhkpilliorkester (juhendaja Albert Ütsi), näitering (juhendaja Heino Ennok), estraadi- ja tantsuorkester (juhendaja Paul Kroon), õmblusring (juhendaja Heljo Prost), deklamaatoritering (juhendaja Venesaar), noorte draamaring (juhendaja Ülo Kiipsaar), toiduvalmistamise kursused (juhendaja Lukk) ja filmiamatööride sektsioon. 1963. a. 1. jaanuarist läheb noortemaja kaheksaks aastaks kapitaalremonti. Tegutsema jääb ainult segakoor „Vanemuine”.   Allikatena on kasutatud:  Tartu vanadel fotodel: fotosid Tartu Linnamuuseumi kogust. Tallinn 2005; Tartu ajalugu ja kultuurilugu/ Tartu Linnamuuseum;koostaja Heivi Pullerits Tartu 2005; Tartu Linna Keskarhiivi fondi 893 materjale, noortemaja aruandeid, ürituste päevikuid, Oleg Pravdin artiklit ajalehest "Edasi" 24.08.1985. My department consists only non-technical workers, so finding UK site hosting are all similar, which has also domain included to good website host in UK differ of each other
Broneerimiskalender
Juuli 2017
ETKNRLP
     1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
      

Tartu Üliõpilasmajast

Tartu Üliõpilasmajast
Tartu Üliõpilasmaja Foto Kertu Saar

Mittetulundusühing Tartu Üliõpilasmaja asutati Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikool poolt 1999. aasta 31. märtsil. Tartu Üliõpilasmaja põhifunktsiooniks on Tartu ülikoolide esinduskollektiivide tegevuse koordineerimine. Hetkel tegutsevad Tartu Üliõpilasmaja all 12 erinevat kultuurikollektiivi.

 

 

Lisaks pakub Tartu Üliõpilasmaja võimalust rentida ruume erinevate ürituste ja koosviibimiste korraldamiseks. MTÜ Tartu Üliõpilasmaja ruumides käib koos ka Ülikooli Kultuuriklubi. Üliõpilasmaja ja Ülikooli Kultuuriklubi koostööst sünnivad igal kevadel Tartu Kevadpäevad ja sügisel Tartu Sügispäevad.

Tartu Üliõpilasmajast
R. Sachkeri foto teatri avamisest 1896

Kunagisel Karlova ja praegusel Kalevi tn. 24 asunud hoonetest ja tegevusest nendes.

Täpsemalt on teada Jossif Zmigrodski (1858 – 1936) poolt rajatud „Uus teater” tegevusest Kalevi 24 (Karlova) krundil.

Jossif Zmigrodski(Zmigrodsky) sündis Peterburis poola perekonnas. Kõrghariduse omandas Tartu ülikoolis, õppides arstiteadust (1880 – 1883), vene keelt ja kirjandust (1884 – 1887). Saanud pärandusega üsna jõukaks pühendus teatrile ja kirjandusele.

1892. aastal laseb Zmigrotski ehitada krundile ülikooli arhitekt Reinhold Guleke juhatuse järgi teatrihoone.

„Uus teater” oli kolmekorruseline kivimaja, vaatesaali, teatrilava ja 14. ruumiga. Kivimajaga külgnes puuhoone, milles paiknes seitsmest toast koosnev fuajee. Vaatesaal koos rõduga mahutas 350 inimest. Teatrihoone oli mõeldud Tartu vene seltskonnale. Teatri eesmärk oli anda näitlejatele ja isetegevuslastele kasutada ruume nii etenduste, kontsertide kui ka peoõhtute korraldamiseks. Teatrihoone võttis vastu külalisetendusi Peterburist, Riiast, Tallinnast, Poolast ja mujalt. Etendusi ja kontserte andsid vene üliõpilased, vene selts „Rodnik”, Miina Härma laulukoor, „Vanemuise” näitetrupp. Korraldati kirjanduse ja muusika õhtuid, kus esines sageli ka Jossif Zmigrodski ise. Kohalikust tolleaegsest ajakirjandusest selgub, et „Uus Teater” oli opositsioonis saksa ringkondadega, kes nägid teatris ohtlikku konkurenti. Sellest tuleneb hoone vähene kasutavus kohalike isetegevuslaste hulgas ja sealt raskused majandamisega.

1909 müüb Zmigrodski teatrihoone saksa seltsile „Ressource” (Gesellschaft der Ressource in Dorpat), mis tegutses aastani 1939. 

25. aprillil 1939. a. müüb selts kinnistu eraisikutele.

20. sajandi keskpaik

Maja vahetas mitmeid kordi omanikke.

Paar aastat pärast teise maailmasõja (1939 – 1945) lõppu asusid Kalevi 24 hoones Tartu Linna I Kultuurimaja, Tartu Linna II Kultuurimaja, Kultuurhariduse osakond, Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, Agitpunkt nr. 6 ja lisaks veel erakorterid.

1954. aastast tegutses samas kino “Kalev”.

Tartu Linna I Kultuurimaja oli moodustatud 1944. a. sügisel, pärast sõjategevuse lõppu Tartus ja oli maakondliku alluvusega. Tartu Linna II Kultuurimaja moodustati 1. oktoobril 1945 ja oli linna alluvuses. 1945 – 1947 asusid mõlemad kultuurimajad aadressil Kompanii tn. 2 (Hariduse tn.) 1947.  aastast olid mõlemad Kalevi 24 ruumides.

1949.  a 19. mail Tartu Linna I Kultuurimaja tegevus likvideeritakse Tartu Töörahva Saadikute Nõukogu (TSN) otsusega nr. 39 ja muudetakse Tartu Rajooni Kultuurimajaks. Hoone valdamise ja vastutamise õigus Kalevi tänavas antakse Tartu Linna II Kultuurimaja juhatajale Ants Orgulasele.

1952. a. 1. juulil  nimetatakse Tartu Linna II Kultuurimaja Tartu Linna Kultuurimajaks.

Linna kultuurimajas tegutsesid mitmed huviringid, korraldati peoõhtuid, kontserte, etendusi.

1955.  a valmib draamaringi, balletiringi, solistide- ja estraadiringi koostöös Imre Kalmani „Silva”, mis on kavas mitu hooaega. 50ndate aastate lõpul toob draamaring Tartu publiku ette Anton Hansen Tammsaare „Põrgupõhja uue vanapagana”, vabaõhuetenduse „Lembitu” ja Eevald Aava ooperi „Vikerlased”.

1959. a. Tartu linna suvepäevadel korraldab Tartu Linna kultuurimaja veekarnevali, viiakse läbi suvekontserte Toomeorus.

Majas tegutseva kujutava kunsti kaugõppe kursuse baasil luuakse    

1961. a. Tartu Riikliku Kunstimuuseumi juurde kujutava kunsti kursus. Muusikakursuste baasil luuakse Tartu Õhtu Muusikakool.

Tartu Noortemaja „Sõprus”

24. veebruaril 1961. aastal nimetatakse Tartu Linna Kultuurimaja Tartu Noortemajaks „Sõprus”.

Põhimääruse üldeeskirjade esimeses punktis on kirjas: “Tartu Noortemaja “Sõprus” on kultuurhariduslik asutus, mille eesmärgiks on noorsoo hulgas poliitmassilise ja kultuurharidustöö läbiviimine, kultuurse puhkuse organiseerimine ja kinoalane teenindamine. Kogu töö on rajatud laialdastele demokraatlikele alustele, noorte aktiivsusele ja isetegevusele.”

1962. aastal tegutsesid  noortemajas segakoor “Vanemuine” (dirigent Richard Ritsing), sega- ja naisrahvatantsurühm (juhendaja Herbert Kurik), akrobaatikaring (juhendaja Andres Lutsar),  naisansambel ja solistide ring (juhendaja Virve Rohtmets), mees- ja naisansambel (juhendaja Oldi Tiido), , peotantsukool ja peotantsuring (juhendaja Edgard Lepik), puhkpilliorkester (juhendaja Albert Ütsi), näitering (juhendaja Heino Ennok), estraadi- ja tantsuorkester (juhendaja Paul Kroon), õmblusring (juhendaja Heljo Prost), deklamaatoritering (juhendaja Venesaar), noorte draamaring (juhendaja Ülo Kiipsaar), toiduvalmistamise kursused (juhendaja Lukk) ja filmiamatööride sektsioon.

1963. a. 1. jaanuarist läheb noortemaja kaheksaks aastaks kapitaalremonti. Tegutsema jääb ainult segakoor „Vanemuine”.

 

Allikatena on kasutatud:

 Tartu vanadel fotodel: fotosid Tartu Linnamuuseumi kogust. Tallinn 2005; Tartu ajalugu ja kultuurilugu/ Tartu Linnamuuseum;koostaja Heivi Pullerits Tartu 2005; Tartu Linna Keskarhiivi fondi 893 materjale, noortemaja aruandeid, ürituste päevikuid, Oleg Pravdin artiklit ajalehest "Edasi" 24.08.1985.

Tartu Üliõpilasmajast
My department consists only non-technical workers, so finding UK site hosting are all similar, which has also domain included to good website host in UK differ of each other. There are only few suggestions of superb web host so http://www.araweb.co.uk/Web_hosting_the_best_5_in_UK_85.htm you may use with confidence to professional website host in UK which wraps up nicely makes point in best UK web hosting firm fully tested list. zero base cad
  

Üliõpilasmaja tegevusest

Tartu Üliõpilasmaja koordineerib

Tartu ülikoolide esinduskollektiivide

tegevust ja haldab kultuuriürituste

korraldamiseks mõeldud ruume.

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
Kalevi 24, 51010 TARTU
Telefon: 7 302 400
Faks: 7 302 408
E-mail: