Kohtla-Järve Kultuurikeskuses anti 20. jaanuari õhtul üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2016. aasta tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali valdkondade aastapreemiad Arhitektuuri valdkonnas – Merja Nieminen, Kari Järvinen, Markku Norsi – Tartu Pauluse Kiriku restaureerimine. Audiovisuaalse kunsti valdkonnas – Triin Ruumet, Sten-Johan Lill, Matis Rei, Maie Rosmann-Lill – Aasta film 2016 – mängufilm „Päevad, mis ajasid segadusse“. Helikunsti valdkonnas – Alo Põldmäe – väljapaistev tegevus helilooja ja heliloomingu õpetajana ning hindamatu panus Eesti klaveriehituse ajaloo jäädvustamisse. Kehakultuuri ja spordi valdkonnas – Muza Lepik – spordimeditsiini kuldvara, kelle professionaalsete soovituste ja nõuannete najal on paremaks saanud ja terveks jäänud sajad tipptegijaid ja noorsportlased, aga ka paljud harrastajad. Entusiastliku, pühendunud ja hooliva oma valdkonna tippspetsialistina on ta suurepärane liikumise propageerija. Kirjanduse valdkonnas – Jaan Undusk – aastapreemia raamatu „Eesti kirjanike ilmavaatest“ eest, milles kirglikult ja stiilivõimsalt ning avarasse konteksti paigutatuna püütakse tabada Eesti alal tegutsenud tüvikirjanike loomingu ja vaimu ning isiksuse tuuma. Kujutava ja rakenduskunsti valdkonnas – Tiiu Talvistu – pikaajalise ja kõrgetasemelise töö eest kunstiteadlase ja kuraatorina ning kohalikku kunstiajalugu väärtustava ja tutvustava näituse „Jõgi voolab siit läbi... Peatükke Tartu kunstiloost“ eest. Näitekunsti valdkonnas – Mart Kangro – kaasaegse etenduskunsti vaba radikaal. Rahvakultuuri valdkonnas – Eesti Rahva Muuseumi kollektiiv – meie pärandvarale uue hingamise andmise eest. Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad Elutööpreemia: Halja Klaar – mitmekülgse ja pikaajalise loomingu eest filmikunstnikuna – rohkem kui 30 anima- ja mängufilmi. Aasta mängufilm: Vallo Toomla ja Erik Põllumaa – „Teesklejad“. Aasta dokumentaalfilm: Liivo Niglas ja Kaie-Ene Rääk – „Armastusemaa“. Aasta animafilm: Mattias Mälk ja Martinus Daane Klemet – „Fatcula“. Aasta produtsent: Riho Västrik – pühendunud töö dokumentaalfilmidega „Tule tagasi vabana“, „Habras maailm“ ja „Bonus track“. Eripreemia: Elen Lotman – filmihariduse jõulise ja süsteemse edendamise eest. Missioonipreemia: Mare Raidma – filmikunsti pärandi säilitamise ja filmikostüümide näituste korraldamise eest. Missioonipreemia: Marko Raat – Eesti Rahva Muuseumi uute püsinäituste audiovisuaalsete objektide kureerimise ja loomise eest. Taustajõu preemia: Roland Adamson – Eesti filmioperaatorite kindlakäeline esimene assistent aastast 1991. Noore filmitegija preemia: Helen Unt – animafilmi „Siseilmadest väljas“ eest. Tigude tegudest, välissilmadest ja sisekõrvadest rääkiv joonisfilm annab lootust, et noort autorit ootavad ees suured teod. Noore filmitegija preemia: Ants Tammik – lummava kaameratöö eest loodusdokumentaalfilmis „Habras maailm“. Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiad Elutööpreemia: Iivo Nei – Kerese pärandi edasikandja. Enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate „Malekool“ eestvedaja. Olümplaste kasvataja: Tõnu Kaukis – aastaid mitmevõistlejaid õpetanud teenekas treener, kelle õpilased Maicel Uibo ja Karl Robert Saluri kasvasid Rio de Janeiro olümpiameesteks. Traditsioonide kandja: Silvi Kask – legendaarse kergejõustikusarja „TV 10 Olümpiastarti“ alati korrektne ja täpne võistluse korraldaja, kelle mõõtmatu panus iga etapi läbiviimisel on jätnud tulevikutähtedele kustumatu elamuse. Traditsioonide kandja: Anu Säärits – legendaarse kergejõustikusarja „TV 10 Olümpiastarti“ telesaate juht, kes on panustanud sadu tunde ja tuhandeid häid mõtteid maailmaski unikaalse võistluse populariseerimisse. Tiitlivõistluse peakorraldaja: Timmo Tammemäe – veteranide orienteerumise MM-i raames ligi 5000 osalejat kaheks nädalaks Tallinna toonud suurvõistluse peakorraldaja. Mitmekülgne meister: Ott Kiivikas – maailma tippu kuuluv kulturist, kes tegutseb aktiivselt ka treeneri, koolitaja ja spordijuhina. Isikliku eeskujuga on ta olnud pikki aastaid üks Eesti silmapaistvam liikumisharrastuse ja tervislike eluviiside eestkõneleja. Vehklemiskantsi arendaja: Tarmo Tuisk – Haapsalu spordirajatiste arendaja, kelle juhtimisel on viimastel aastakümnetel valminud mitmeid spordikomplekse. Tänavu avas uksed Eesti ühe edukaima ala, vehklemise, uhiuus taimelava. Spordiajakirjanduse lipulaev: Gunnar Press – Eesti suurematele sporditoimetustele juhid kasvatanud ajakirjanik, kelle praegune igapäevatöö on kirjutada vabariigi loetumaid spordiraamatuid. Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad Elutööpreemia: Jaak Kangilaski – mitmete põlvkondade Eesti inimeste kunstiajaloolise ja ‑teoreetilise harimise ning rea kunstiajaloo õpikute ja ülevaateteoste kirjutamise ja toimetamise eest, samuti aastakümneid kestnud töö eest Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli õppejõuna. Paul Kuimet – läbitöötatud esteetilise, ent sisutiheda loomingu ja lennuka aasta eest näitustega Espace Photographique Contretype'is Brüsselis, Tallinna Linnagaleriis, festivalil Kilomeeter Skulptuuri Rakveres ning suurejoonelise ruumiinstallatsiooni eest Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Tamara Luuk – mängulise ja kunstnikku keskmesse seadva kuraatori- ja toimetajatöö eest näitusel „Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu. Kaunitar ja koletis“ ning raamatus „Kadri Mälk. Testament“. Mare Mikof – skulptuuri ja monumentaalkunsti ¾anrite järjekindla ümbermõtestamise ning traditsiooni ja uuenduse vahelise terase dialoogi eest Tartmusis toimunud ülevaatenäitusel „Mikoff. Skulptuurid“. Jaanus Samma – ühiskondlikult tundlikku ja olulist teemat nagu seksuaalvähemusi, eriti aga geimeeste kirjutamata ajalugu käsitleva sisuka näituseprojekti „NSFW. Esimehe lugu“ eest. Anu Vahtra – veenvate ruumitransformatsioonide eest Draakoni ja Hobusepea galerii näitusel „Fakt ruumis. Näituste järel“ ning kohaspetsiifika mõiste avardamise eest EKKMi väljapanekus Art Brussels'i kunstimessil. Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad Elutööpreemia: Ants Üleoja – Eesti koorimuusika vanameister, pikaajaline õppejõud ja laulupidude üldjuht. Rahvakultuuri aastapreemia: Anne Maasik – Eesti folgi emaks kutsutud lauljale ja laululoojale aastakümneid kestnud jätkuva laululoome ning heliplaadi „Valguse varjus“ üllitamise eest. Rahvakultuuri aastapreemia: Lili Välimäe – rahvakultuuri valdkonna loova arendamise eest Kesk- Eestis. Pärimuskultuuri aastapreemia: Maarja Nuut – pärimusmuusika loova käsitlemise eest. Käsitöö aastapreemia: Sandra Urvak – käsitöö valdkonna jäädvustamise eest. Rahvatantsu aastapreemia: Folklooriselts Jõgevahe Pere – II Eesti Naiste Tantsupeo korraldamise eest. Harrastusteatri aastapreemia: Vilde teater – loominguliste otsingute, harrastusteatrite valdkonna elavdamise ja teatrikunsti tulemuslikkuse eest aastal 2016. Koorimuusika aastapreemia: Toomas Voll – Eesti koorimuusika silmapaistva edendamise eest. Rahvapärandi aastapreemia: Piret Päär – jutupärandi elava kandmise eest. Folkloori aastapreemia: Eesti Folkloorinõukogu – rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA korraldamisele loova lähenemise eest. Helikunsti sihtkapital Elutööpreemia: Alo Ritsing – koorimuusika loojale ja eestkõnelejale traditsioonide edasikandmise ja ‑andmise eest. Näitekunsti sihtkapital Elutööpreemia: Aime Unt – tundlik-täpsete aeg-ruumide ja lavastuskunstnike koolkonna loomise eest. Arhitektuuri sihtkapital Elutööpreemia: Helle ja Taevo Gans – Eesti sisearhitektide peres legendaarne tandem, alates 1960-ndate teisest poolest on nende looming mõjutanud Eesti tootedisaini, näitusekujunduse ja sisearhitektuuri arengut (Viru hotelli restorani ja banketisaal (1970), Ranna sovhoosi puhkehoone (1976), Eesti NSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkehoone (1980), Narva-Jõesuu puhkehoone (1981) ja Eesti Panga vahehoone (Estonia puiestee 11) (1998) sisekujundused). Taevo Gans on 1990. a ellu kutsutud Eesti Sisearhitektide Liidu asutava kogu liige. Panustanud oma aega ja mõtteid nii juhatuse kui ka nõukoja tegevusse. Kirjanduse sihtkapital Elutööpreemia: Heljo Mänd – lastekirjanduse klassik, kes on meie kirjandusmaastikul tegutsenud pea kuuskümmend aastat ning rikastanud seda rohke lugemisvaraga nii väikestele kui suurtele. Ta on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ning üle 30 raamatu täiskasvanutele, loonud kuuldemänge, lastenäidendeid ja telelavastusi („Mõmmi ja aabits“, „Nõiakivi“) ning tõlkinud lasteluulet ja -proosat inglise, saksa ja vene keelest. Tema enda teoseid on tõlgitud enam kui 20 keelde. Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil, ja näitekunsti sihtkapitali aastapreemiad rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil. Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad anti välja 1. oktoobril 2016, rahvusvahelisel muusikapäeval ja arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad 9. detsembril koos Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Arhitektide Liidu preemiatega. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia suurus on 7000 eurot ning sihtkapitalide aastapreemiate suurus vahemikus 1000–3500 eurot. Elutööpreemia suurus on 10 000 eurot. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate pidulik üleandmine toimus 20. jaanuaril 2017 Kohtla-Järve Kultuurikeskuses. Gala korraldasid sellel aastal Kanuti Gildi Saali meeskond, lavastaja Arolin Raudva, dramaturg Laur Kaunissaare ja kunstnik Kairi Mändla. Õhtu muusikalise poole eest hoolitsesid Hendrik Kaljujärv, Karl Saks ja Kalle Kindel ning performance-i tegi Henri Hütt. Õhtujuhtideks olid Maike Lond-Malmborg ja Iggy Lond-Malmborg.

Kohtla-Järve Kultuurikeskuses anti 20. jaanuari õhtul üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2016. aasta tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali valdkondade aastapreemiad Arhitektuuri valdkonnas – Merja Nieminen, Kari Järvinen, Markku Norsi – Tartu Pauluse Kiriku restaureerimine. Audiovisuaalse kunsti valdkonnas – Triin Ruumet, Sten-Johan Lill, Matis Rei, Maie Rosmann-Lill – Aasta film 2016 – mängufilm „Päevad, mis ajasid segadusse“. Helikunsti valdkonnas – Alo Põldmäe – väljapaistev tegevus helilooja ja heliloomingu õpetajana ning hindamatu panus Eesti klaveriehituse ajaloo jäädvustamisse. Kehakultuuri ja spordi valdkonnas – Muza Lepik – spordimeditsiini kuldvara, kelle professionaalsete soovituste ja nõuannete najal on paremaks saanud ja terveks jäänud sajad tipptegijaid ja noorsportlased, aga ka paljud harrastajad. Entusiastliku, pühendunud ja hooliva oma valdkonna tippspetsialistina on ta suurepärane liikumise propageerija. Kirjanduse valdkonnas – Jaan Undusk – aastapreemia raamatu „Eesti kirjanike ilmavaatest“ eest, milles kirglikult ja stiilivõimsalt ning avarasse konteksti paigutatuna püütakse tabada Eesti alal tegutsenud tüvikirjanike loomingu ja vaimu ning isiksuse tuuma. Kujutava ja rakenduskunsti valdkonnas – Tiiu Talvistu – pikaajalise ja kõrgetasemelise töö eest kunstiteadlase ja kuraatorina ning kohalikku kunstiajalugu väärtustava ja tutvustava näituse „Jõgi voolab siit läbi... Peatükke Tartu kunstiloost“ eest. Näitekunsti valdkonnas – Mart Kangro – kaasaegse etenduskunsti vaba radikaal. Rahvakultuuri valdkonnas – Eesti Rahva Muuseumi kollektiiv – meie pärandvarale uue hingamise andmise eest. Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad Elutööpreemia: Halja Klaar – mitmekülgse ja pikaajalise loomingu eest filmikunstnikuna – rohkem kui 30 anima- ja mängufilmi. Aasta mängufilm: Vallo Toomla ja Erik Põllumaa – „Teesklejad“. Aasta dokumentaalfilm: Liivo Niglas ja Kaie-Ene Rääk – „Armastusemaa“. Aasta animafilm: Mattias Mälk ja Martinus Daane Klemet – „Fatcula“. Aasta produtsent: Riho Västrik – pühendunud töö dokumentaalfilmidega „Tule tagasi vabana“, „Habras maailm“ ja „Bonus track“. Eripreemia: Elen Lotman – filmihariduse jõulise ja süsteemse edendamise eest. Missioonipreemia: Mare Raidma – filmikunsti pärandi säilitamise ja filmikostüümide näituste korraldamise eest. Missioonipreemia: Marko Raat – Eesti Rahva Muuseumi uute püsinäituste audiovisuaalsete objektide kureerimise ja loomise eest. Taustajõu preemia: Roland Adamson – Eesti filmioperaatorite kindlakäeline esimene assistent aastast 1991. Noore filmitegija preemia: Helen Unt – animafilmi „Siseilmadest väljas“ eest. Tigude tegudest, välissilmadest ja sisekõrvadest rääkiv joonisfilm annab lootust, et noort autorit ootavad ees suured teod. Noore filmitegija preemia: Ants Tammik – lummava kaameratöö eest loodusdokumentaalfilmis „Habras maailm“. Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiad Elutööpreemia: Iivo Nei – Kerese pärandi edasikandja. Enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate „Malekool“ eestvedaja. Olümplaste kasvataja: Tõnu Kaukis – aastaid mitmevõistlejaid õpetanud teenekas treener, kelle õpilased Maicel Uibo ja Karl Robert Saluri kasvasid Rio de Janeiro olümpiameesteks. Traditsioonide kandja: Silvi Kask – legendaarse kergejõustikusarja „TV 10 Olümpiastarti“ alati korrektne ja täpne võistluse korraldaja, kelle mõõtmatu panus iga etapi läbiviimisel on jätnud tulevikutähtedele kustumatu elamuse. Traditsioonide kandja: Anu Säärits – legendaarse kergejõustikusarja „TV 10 Olümpiastarti“ telesaate juht, kes on panustanud sadu tunde ja tuhandeid häid mõtteid maailmaski unikaalse võistluse populariseerimisse. Tiitlivõistluse peakorraldaja: Timmo Tammemäe – veteranide orienteerumise MM-i raames ligi 5000 osalejat kaheks nädalaks Tallinna toonud suurvõistluse peakorraldaja. Mitmekülgne meister: Ott Kiivikas – maailma tippu kuuluv kulturist, kes tegutseb aktiivselt ka treeneri, koolitaja ja spordijuhina. Isikliku eeskujuga on ta olnud pikki aastaid üks Eesti silmapaistvam liikumisharrastuse ja tervislike eluviiside eestkõneleja. Vehklemiskantsi arendaja: Tarmo Tuisk – Haapsalu spordirajatiste arendaja, kelle juhtimisel on viimastel aastakümnetel valminud mitmeid spordikomplekse. Tänavu avas uksed Eesti ühe edukaima ala, vehklemise, uhiuus taimelava. Spordiajakirjanduse lipulaev: Gunnar Press – Eesti suurematele sporditoimetustele juhid kasvatanud ajakirjanik, kelle praegune igapäevatöö on kirjutada vabariigi loetumaid spordiraamatuid. Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad Elutööpreemia: Jaak Kangilaski – mitmete põlvkondade Eesti inimeste kunstiajaloolise ja ‑teoreetilise harimise ning rea kunstiajaloo õpikute ja ülevaateteoste kirjutamise ja toimetamise eest, samuti aastakümneid kestnud töö eest Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli õppejõuna. Paul Kuimet – läbitöötatud esteetilise, ent sisutiheda loomingu ja lennuka aasta eest näitustega Espace Photographique Contretype'is Brüsselis, Tallinna Linnagaleriis, festivalil Kilomeeter Skulptuuri Rakveres ning suurejoonelise ruumiinstallatsiooni eest Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Tamara Luuk – mängulise ja kunstnikku keskmesse seadva kuraatori- ja toimetajatöö eest näitusel „Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu. Kaunitar ja koletis“ ning raamatus „Kadri Mälk. Testament“. Mare Mikof – skulptuuri ja monumentaalkunsti ¾anrite järjekindla ümbermõtestamise ning traditsiooni ja uuenduse vahelise terase dialoogi eest Tartmusis toimunud ülevaatenäitusel „Mikoff. Skulptuurid“. Jaanus Samma – ühiskondlikult tundlikku ja olulist teemat nagu seksuaalvähemusi, eriti aga geimeeste kirjutamata ajalugu käsitleva sisuka näituseprojekti „NSFW. Esimehe lugu“ eest. Anu Vahtra – veenvate ruumitransformatsioonide eest Draakoni ja Hobusepea galerii näitusel „Fakt ruumis. Näituste järel“ ning kohaspetsiifika mõiste avardamise eest EKKMi väljapanekus Art Brussels'i kunstimessil. Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad Elutööpreemia: Ants Üleoja – Eesti koorimuusika vanameister, pikaajaline õppejõud ja laulupidude üldjuht. Rahvakultuuri aastapreemia: Anne Maasik – Eesti folgi emaks kutsutud lauljale ja laululoojale aastakümneid kestnud jätkuva laululoome ning heliplaadi „Valguse varjus“ üllitamise eest. Rahvakultuuri aastapreemia: Lili Välimäe – rahvakultuuri valdkonna loova arendamise eest Kesk- Eestis. Pärimuskultuuri aastapreemia: Maarja Nuut – pärimusmuusika loova käsitlemise eest. Käsitöö aastapreemia: Sandra Urvak – käsitöö valdkonna jäädvustamise eest. Rahvatantsu aastapreemia: Folklooriselts Jõgevahe Pere – II Eesti Naiste Tantsupeo korraldamise eest. Harrastusteatri aastapreemia: Vilde teater – loominguliste otsingute, harrastusteatrite valdkonna elavdamise ja teatrikunsti tulemuslikkuse eest aastal 2016. Koorimuusika aastapreemia: Toomas Voll – Eesti koorimuusika silmapaistva edendamise eest. Rahvapärandi aastapreemia: Piret Päär – jutupärandi elava kandmise eest. Folkloori aastapreemia: Eesti Folkloorinõukogu – rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA korraldamisele loova lähenemise eest. Helikunsti sihtkapital Elutööpreemia: Alo Ritsing – koorimuusika loojale ja eestkõnelejale traditsioonide edasikandmise ja ‑andmise eest. Näitekunsti sihtkapital Elutööpreemia: Aime Unt – tundlik-täpsete aeg-ruumide ja lavastuskunstnike koolkonna loomise eest. Arhitektuuri sihtkapital Elutööpreemia: Helle ja Taevo Gans – Eesti sisearhitektide peres legendaarne tandem, alates 1960-ndate teisest poolest on nende looming mõjutanud Eesti tootedisaini, näitusekujunduse ja sisearhitektuuri arengut (Viru hotelli restorani ja banketisaal (1970), Ranna sovhoosi puhkehoone (1976), Eesti NSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkehoone (1980), Narva-Jõesuu puhkehoone (1981) ja Eesti Panga vahehoone (Estonia puiestee 11) (1998) sisekujundused). Taevo Gans on 1990. a ellu kutsutud Eesti Sisearhitektide Liidu asutava kogu liige. Panustanud oma aega ja mõtteid nii juhatuse kui ka nõukoja tegevusse. Kirjanduse sihtkapital Elutööpreemia: Heljo Mänd – lastekirjanduse klassik, kes on meie kirjandusmaastikul tegutsenud pea kuuskümmend aastat ning rikastanud seda rohke lugemisvaraga nii väikestele kui suurtele. Ta on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ning üle 30 raamatu täiskasvanutele, loonud kuuldemänge, lastenäidendeid ja telelavastusi („Mõmmi ja aabits“, „Nõiakivi“) ning tõlkinud lasteluulet ja -proosat inglise, saksa ja vene keelest. Tema enda teoseid on tõlgitud enam kui 20 keelde. Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil, ja näitekunsti sihtkapitali aastapreemiad rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil. Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad anti välja 1. oktoobril 2016, rahvusvahelisel muusikapäeval ja arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad 9. detsembril koos Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Arhitektide Liidu preemiatega. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia suurus on 7000 eurot ning sihtkapitalide aastapreemiate suurus vahemikus 1000–3500 eurot. Elutööpreemia suurus on 10 000 eurot. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate pidulik üleandmine toimus 20. jaanuaril 2017 Kohtla-Järve Kultuurikeskuses. Gala korraldasid sellel aastal Kanuti Gildi Saali meeskond, lavastaja Arolin Raudva, dramaturg Laur Kaunissaare ja kunstnik Kairi Mändla. Õhtu muusikalise poole eest hoolitsesid Hendrik Kaljujärv, Karl Saks ja Kalle Kindel ning performance-i tegi Henri Hütt. Õhtujuhtideks olid Maike Lond-Malmborg ja Iggy Lond-Malmborg. For article site UK web hosting are all similar, reliable web site host would definitely help, which would contribute to finding good UK website hosts doesn’t help much
Broneerimiskalender
Oktoober 2017
ETKNRLP
      1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
     

Selgusid Eesti kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid

22. jaan. 2017

Kohtla-Järve Kultuurikeskuses anti 20. jaanuari õhtul üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2016. aasta tegevuse eest.
Eesti Kultuurkapitali valdkondade aastapreemiad

Arhitektuuri valdkonnas – Merja Nieminen, Kari Järvinen, Markku Norsi – Tartu Pauluse Kiriku restaureerimine.

Audiovisuaalse kunsti valdkonnas – Triin Ruumet, Sten-Johan Lill, Matis Rei, Maie Rosmann-Lill – Aasta film 2016 – mängufilm „Päevad, mis ajasid segadusse“.

Helikunsti valdkonnas – Alo Põldmäe – väljapaistev tegevus helilooja ja heliloomingu õpetajana ning hindamatu panus Eesti klaveriehituse ajaloo jäädvustamisse.

Kehakultuuri ja spordi valdkonnas – Muza Lepik – spordimeditsiini kuldvara, kelle professionaalsete soovituste ja nõuannete najal on paremaks saanud ja terveks jäänud sajad tipptegijaid ja noorsportlased, aga ka paljud harrastajad. Entusiastliku, pühendunud ja hooliva oma valdkonna tippspetsialistina on ta suurepärane liikumise propageerija.

Kirjanduse valdkonnas – Jaan Undusk – aastapreemia raamatu „Eesti kirjanike ilmavaatest“ eest, milles kirglikult ja stiilivõimsalt ning avarasse konteksti paigutatuna püütakse tabada Eesti alal tegutsenud tüvikirjanike loomingu ja vaimu ning isiksuse tuuma.

Kujutava ja rakenduskunsti valdkonnas – Tiiu Talvistu – pikaajalise ja kõrgetasemelise töö eest kunstiteadlase ja kuraatorina ning kohalikku kunstiajalugu väärtustava ja tutvustava näituse „Jõgi voolab siit läbi... Peatükke Tartu kunstiloost“ eest.

Näitekunsti valdkonnas – Mart Kangro – kaasaegse etenduskunsti vaba radikaal.

Rahvakultuuri valdkonnas – Eesti Rahva Muuseumi kollektiiv – meie pärandvarale uue hingamise andmise eest.



Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad

Elutööpreemia: Halja Klaar – mitmekülgse ja pikaajalise loomingu eest filmikunstnikuna – rohkem kui 30 anima- ja mängufilmi.

Aasta mängufilm: Vallo Toomla ja Erik Põllumaa – „Teesklejad“.

Aasta dokumentaalfilm: Liivo Niglas ja Kaie-Ene Rääk – „Armastusemaa“.

Aasta animafilm: Mattias Mälk ja Martinus Daane Klemet – „Fatcula“.

Aasta produtsent: Riho Västrik – pühendunud töö dokumentaalfilmidega „Tule tagasi vabana“, „Habras maailm“ ja „Bonus track“.

Eripreemia: Elen Lotman – filmihariduse jõulise ja süsteemse edendamise eest.

Missioonipreemia: Mare Raidma – filmikunsti pärandi säilitamise ja filmikostüümide näituste korraldamise eest.

Missioonipreemia: Marko Raat – Eesti Rahva Muuseumi uute püsinäituste audiovisuaalsete objektide kureerimise ja loomise eest.

Taustajõu preemia: Roland Adamson – Eesti filmioperaatorite kindlakäeline esimene assistent aastast 1991.

Noore filmitegija preemia: Helen Unt – animafilmi „Siseilmadest väljas“ eest. Tigude tegudest, välissilmadest ja sisekõrvadest rääkiv joonisfilm annab lootust, et noort autorit ootavad ees suured teod.

Noore filmitegija preemia: Ants Tammik – lummava kaameratöö eest loodusdokumentaalfilmis „Habras maailm“.



Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiad

Elutööpreemia: Iivo Nei – Kerese pärandi edasikandja. Enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate „Malekool“ eestvedaja.

Olümplaste kasvataja: Tõnu Kaukis – aastaid mitmevõistlejaid õpetanud teenekas treener, kelle õpilased Maicel Uibo ja Karl Robert Saluri kasvasid Rio de Janeiro olümpiameesteks.

Traditsioonide kandja: Silvi Kask – legendaarse kergejõustikusarja „TV 10 Olümpiastarti“ alati korrektne ja täpne võistluse korraldaja, kelle mõõtmatu panus iga etapi läbiviimisel on jätnud tulevikutähtedele kustumatu elamuse.

Traditsioonide kandja: Anu Säärits – legendaarse kergejõustikusarja „TV 10 Olümpiastarti“ telesaate juht, kes on panustanud sadu tunde ja tuhandeid häid mõtteid maailmaski unikaalse võistluse populariseerimisse.

Tiitlivõistluse peakorraldaja: Timmo Tammemäe – veteranide orienteerumise MM-i raames ligi 5000 osalejat kaheks nädalaks Tallinna toonud suurvõistluse peakorraldaja.

Mitmekülgne meister: Ott Kiivikas – maailma tippu kuuluv kulturist, kes tegutseb aktiivselt ka treeneri, koolitaja ja spordijuhina. Isikliku eeskujuga on ta olnud pikki aastaid üks Eesti silmapaistvam liikumisharrastuse ja tervislike eluviiside eestkõneleja.

Vehklemiskantsi arendaja: Tarmo Tuisk – Haapsalu spordirajatiste arendaja, kelle juhtimisel on viimastel aastakümnetel valminud mitmeid spordikomplekse. Tänavu avas uksed Eesti ühe edukaima ala, vehklemise, uhiuus taimelava.

Spordiajakirjanduse lipulaev: Gunnar Press – Eesti suurematele sporditoimetustele juhid kasvatanud ajakirjanik, kelle praegune igapäevatöö on kirjutada vabariigi loetumaid spordiraamatuid.



Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad

Elutööpreemia: Jaak Kangilaski – mitmete põlvkondade Eesti inimeste kunstiajaloolise ja ‑teoreetilise harimise ning rea kunstiajaloo õpikute ja ülevaateteoste kirjutamise ja toimetamise eest, samuti aastakümneid kestnud töö eest Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli õppejõuna.

Paul Kuimet – läbitöötatud esteetilise, ent sisutiheda loomingu ja lennuka aasta eest näitustega Espace Photographique Contretype'is Brüsselis, Tallinna Linnagaleriis, festivalil Kilomeeter Skulptuuri Rakveres ning suurejoonelise ruumiinstallatsiooni eest Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis.

Tamara Luuk – mängulise ja kunstnikku keskmesse seadva kuraatori- ja toimetajatöö eest näitusel „Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu. Kaunitar ja koletis“ ning raamatus „Kadri Mälk. Testament“.

Mare Mikof – skulptuuri ja monumentaalkunsti ¾anrite järjekindla ümbermõtestamise ning traditsiooni ja uuenduse vahelise terase dialoogi eest Tartmusis toimunud ülevaatenäitusel „Mikoff. Skulptuurid“.

Jaanus Samma – ühiskondlikult tundlikku ja olulist teemat nagu seksuaalvähemusi, eriti aga geimeeste kirjutamata ajalugu käsitleva sisuka näituseprojekti „NSFW. Esimehe lugu“ eest.

Anu Vahtra – veenvate ruumitransformatsioonide eest Draakoni ja Hobusepea galerii näitusel „Fakt ruumis. Näituste järel“ ning kohaspetsiifika mõiste avardamise eest EKKMi väljapanekus Art Brussels'i kunstimessil.

Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad

Elutööpreemia: Ants Üleoja – Eesti koorimuusika vanameister, pikaajaline õppejõud ja laulupidude üldjuht.

Rahvakultuuri aastapreemia: Anne Maasik – Eesti folgi emaks kutsutud lauljale ja laululoojale aastakümneid kestnud jätkuva laululoome ning heliplaadi „Valguse varjus“ üllitamise eest.

Rahvakultuuri aastapreemia: Lili Välimäe – rahvakultuuri valdkonna loova arendamise eest Kesk- Eestis.

Pärimuskultuuri aastapreemia: Maarja Nuut – pärimusmuusika loova käsitlemise eest.

Käsitöö aastapreemia: Sandra Urvak – käsitöö valdkonna jäädvustamise eest.

Rahvatantsu aastapreemia: Folklooriselts Jõgevahe Pere – II Eesti Naiste Tantsupeo korraldamise eest.

Harrastusteatri aastapreemia: Vilde teater – loominguliste otsingute, harrastusteatrite valdkonna elavdamise ja teatrikunsti tulemuslikkuse eest aastal 2016.

Koorimuusika aastapreemia: Toomas Voll – Eesti koorimuusika silmapaistva edendamise eest.

Rahvapärandi aastapreemia: Piret Päär – jutupärandi elava kandmise eest.

Folkloori aastapreemia: Eesti Folkloorinõukogu – rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA korraldamisele loova lähenemise eest.



Helikunsti sihtkapital

Elutööpreemia: Alo Ritsing – koorimuusika loojale ja eestkõnelejale traditsioonide edasikandmise ja ‑andmise eest.



Näitekunsti sihtkapital

Elutööpreemia: Aime Unt – tundlik-täpsete aeg-ruumide ja lavastuskunstnike koolkonna loomise eest.



Arhitektuuri sihtkapital

Elutööpreemia: Helle ja Taevo Gans – Eesti sisearhitektide peres legendaarne tandem, alates 1960-ndate teisest poolest on nende looming mõjutanud Eesti tootedisaini, näitusekujunduse ja sisearhitektuuri arengut (Viru hotelli restorani ja banketisaal (1970), Ranna sovhoosi puhkehoone (1976), Eesti NSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkehoone (1980), Narva-Jõesuu puhkehoone (1981) ja Eesti Panga vahehoone (Estonia puiestee 11) (1998) sisekujundused). Taevo Gans on 1990. a ellu kutsutud Eesti Sisearhitektide Liidu asutava kogu liige. Panustanud oma aega ja mõtteid nii juhatuse kui ka nõukoja tegevusse.



Kirjanduse sihtkapital

Elutööpreemia: Heljo Mänd – lastekirjanduse klassik, kes on meie kirjandusmaastikul tegutsenud pea kuuskümmend aastat ning rikastanud seda rohke lugemisvaraga nii väikestele kui suurtele.

Ta on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ning üle 30 raamatu täiskasvanutele, loonud kuuldemänge, lastenäidendeid ja telelavastusi („Mõmmi ja aabits“, „Nõiakivi“) ning tõlkinud lasteluulet ja -proosat inglise, saksa ja vene keelest. Tema enda teoseid on tõlgitud enam kui 20 keelde.

Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil, ja näitekunsti sihtkapitali aastapreemiad rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil.



Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad anti välja 1. oktoobril 2016, rahvusvahelisel muusikapäeval ja arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad 9. detsembril koos Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Arhitektide Liidu preemiatega.

Eesti Kultuurkapitali aastapreemia suurus on 7000 eurot ning sihtkapitalide aastapreemiate suurus vahemikus 1000–3500 eurot. Elutööpreemia suurus on 10 000 eurot.

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate pidulik üleandmine toimus 20. jaanuaril 2017 Kohtla-Järve Kultuurikeskuses. Gala korraldasid sellel aastal Kanuti Gildi Saali meeskond, lavastaja Arolin Raudva, dramaturg Laur Kaunissaare ja kunstnik Kairi Mändla. Õhtu muusikalise poole eest hoolitsesid Hendrik Kaljujärv, Karl Saks ja Kalle Kindel ning performance-i tegi Henri Hütt. Õhtujuhtideks olid Maike Lond-Malmborg ja Iggy Lond-Malmborg.

Selgusid Eesti kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid
Kohtla-Järve Kultuurikeskuses anti 20. jaanuari õhtul üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2016. aasta tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali valdkondade aastapreemiad Arhitektuuri valdkonnas – Merja Nieminen, Kari Järvinen, Markku Norsi – Tartu Pauluse Kiriku restaureerimine. Audiovisuaalse kunsti valdkonnas – Triin Ruumet, Sten-Johan Lill, Matis Rei, Maie Rosmann-Lill – Aasta film 2016 – mängufilm „Päevad, mis ajasid segadusse“. Helikunsti valdkonnas – Alo Põldmäe – väljapaistev tegevus helilooja ja heliloomingu õpetajana ning hindamatu panus Eesti klaveriehituse ajaloo jäädvustamisse. Kehakultuuri ja spordi valdkonnas – Muza Lepik – spordimeditsiini kuldvara, kelle professionaalsete soovituste ja nõuannete najal on paremaks saanud ja terveks jäänud sajad tipptegijaid ja noorsportlased, aga ka paljud harrastajad. Entusiastliku, pühendunud ja hooliva oma valdkonna tippspetsialistina on ta suurepärane liikumise propageerija. Kirjanduse valdkonnas – Jaan Undusk – aastapreemia raamatu „Eesti kirjanike ilmavaatest“ eest, milles kirglikult ja stiilivõimsalt ning avarasse konteksti paigutatuna püütakse tabada Eesti alal tegutsenud tüvikirjanike loomingu ja vaimu ning isiksuse tuuma. Kujutava ja rakenduskunsti valdkonnas – Tiiu Talvistu – pikaajalise ja kõrgetasemelise töö eest kunstiteadlase ja kuraatorina ning kohalikku kunstiajalugu väärtustava ja tutvustava näituse „Jõgi voolab siit läbi... Peatükke Tartu kunstiloost“ eest. Näitekunsti valdkonnas – Mart Kangro – kaasaegse etenduskunsti vaba radikaal. Rahvakultuuri valdkonnas – Eesti Rahva Muuseumi kollektiiv – meie pärandvarale uue hingamise andmise eest. Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad Elutööpreemia: Halja Klaar – mitmekülgse ja pikaajalise loomingu eest filmikunstnikuna – rohkem kui 30 anima- ja mängufilmi. Aasta mängufilm: Vallo Toomla ja Erik Põllumaa – „Teesklejad“. Aasta dokumentaalfilm: Liivo Niglas ja Kaie-Ene Rääk – „Armastusemaa“. Aasta animafilm: Mattias Mälk ja Martinus Daane Klemet – „Fatcula“. Aasta produtsent: Riho Västrik – pühendunud töö dokumentaalfilmidega „Tule tagasi vabana“, „Habras maailm“ ja „Bonus track“. Eripreemia: Elen Lotman – filmihariduse jõulise ja süsteemse edendamise eest. Missioonipreemia: Mare Raidma – filmikunsti pärandi säilitamise ja filmikostüümide näituste korraldamise eest. Missioonipreemia: Marko Raat – Eesti Rahva Muuseumi uute püsinäituste audiovisuaalsete objektide kureerimise ja loomise eest. Taustajõu preemia: Roland Adamson – Eesti filmioperaatorite kindlakäeline esimene assistent aastast 1991. Noore filmitegija preemia: Helen Unt – animafilmi „Siseilmadest väljas“ eest. Tigude tegudest, välissilmadest ja sisekõrvadest rääkiv joonisfilm annab lootust, et noort autorit ootavad ees suured teod. Noore filmitegija preemia: Ants Tammik – lummava kaameratöö eest loodusdokumentaalfilmis „Habras maailm“. Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiad Elutööpreemia: Iivo Nei – Kerese pärandi edasikandja. Enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate „Malekool“ eestvedaja. Olümplaste kasvataja: Tõnu Kaukis – aastaid mitmevõistlejaid õpetanud teenekas treener, kelle õpilased Maicel Uibo ja Karl Robert Saluri kasvasid Rio de Janeiro olümpiameesteks. Traditsioonide kandja: Silvi Kask – legendaarse kergejõustikusarja „TV 10 Olümpiastarti“ alati korrektne ja täpne võistluse korraldaja, kelle mõõtmatu panus iga etapi läbiviimisel on jätnud tulevikutähtedele kustumatu elamuse. Traditsioonide kandja: Anu Säärits – legendaarse kergejõustikusarja „TV 10 Olümpiastarti“ telesaate juht, kes on panustanud sadu tunde ja tuhandeid häid mõtteid maailmaski unikaalse võistluse populariseerimisse. Tiitlivõistluse peakorraldaja: Timmo Tammemäe – veteranide orienteerumise MM-i raames ligi 5000 osalejat kaheks nädalaks Tallinna toonud suurvõistluse peakorraldaja. Mitmekülgne meister: Ott Kiivikas – maailma tippu kuuluv kulturist, kes tegutseb aktiivselt ka treeneri, koolitaja ja spordijuhina. Isikliku eeskujuga on ta olnud pikki aastaid üks Eesti silmapaistvam liikumisharrastuse ja tervislike eluviiside eestkõneleja. Vehklemiskantsi arendaja: Tarmo Tuisk – Haapsalu spordirajatiste arendaja, kelle juhtimisel on viimastel aastakümnetel valminud mitmeid spordikomplekse. Tänavu avas uksed Eesti ühe edukaima ala, vehklemise, uhiuus taimelava. Spordiajakirjanduse lipulaev: Gunnar Press – Eesti suurematele sporditoimetustele juhid kasvatanud ajakirjanik, kelle praegune igapäevatöö on kirjutada vabariigi loetumaid spordiraamatuid. Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad Elutööpreemia: Jaak Kangilaski – mitmete põlvkondade Eesti inimeste kunstiajaloolise ja ‑teoreetilise harimise ning rea kunstiajaloo õpikute ja ülevaateteoste kirjutamise ja toimetamise eest, samuti aastakümneid kestnud töö eest Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli õppejõuna. Paul Kuimet – läbitöötatud esteetilise, ent sisutiheda loomingu ja lennuka aasta eest näitustega Espace Photographique Contretype'is Brüsselis, Tallinna Linnagaleriis, festivalil Kilomeeter Skulptuuri Rakveres ning suurejoonelise ruumiinstallatsiooni eest Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Tamara Luuk – mängulise ja kunstnikku keskmesse seadva kuraatori- ja toimetajatöö eest näitusel „Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu. Kaunitar ja koletis“ ning raamatus „Kadri Mälk. Testament“. Mare Mikof – skulptuuri ja monumentaalkunsti ¾anrite järjekindla ümbermõtestamise ning traditsiooni ja uuenduse vahelise terase dialoogi eest Tartmusis toimunud ülevaatenäitusel „Mikoff. Skulptuurid“. Jaanus Samma – ühiskondlikult tundlikku ja olulist teemat nagu seksuaalvähemusi, eriti aga geimeeste kirjutamata ajalugu käsitleva sisuka näituseprojekti „NSFW. Esimehe lugu“ eest. Anu Vahtra – veenvate ruumitransformatsioonide eest Draakoni ja Hobusepea galerii näitusel „Fakt ruumis. Näituste järel“ ning kohaspetsiifika mõiste avardamise eest EKKMi väljapanekus Art Brussels'i kunstimessil. Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad Elutööpreemia: Ants Üleoja – Eesti koorimuusika vanameister, pikaajaline õppejõud ja laulupidude üldjuht. Rahvakultuuri aastapreemia: Anne Maasik – Eesti folgi emaks kutsutud lauljale ja laululoojale aastakümneid kestnud jätkuva laululoome ning heliplaadi „Valguse varjus“ üllitamise eest. Rahvakultuuri aastapreemia: Lili Välimäe – rahvakultuuri valdkonna loova arendamise eest Kesk- Eestis. Pärimuskultuuri aastapreemia: Maarja Nuut – pärimusmuusika loova käsitlemise eest. Käsitöö aastapreemia: Sandra Urvak – käsitöö valdkonna jäädvustamise eest. Rahvatantsu aastapreemia: Folklooriselts Jõgevahe Pere – II Eesti Naiste Tantsupeo korraldamise eest. Harrastusteatri aastapreemia: Vilde teater – loominguliste otsingute, harrastusteatrite valdkonna elavdamise ja teatrikunsti tulemuslikkuse eest aastal 2016. Koorimuusika aastapreemia: Toomas Voll – Eesti koorimuusika silmapaistva edendamise eest. Rahvapärandi aastapreemia: Piret Päär – jutupärandi elava kandmise eest. Folkloori aastapreemia: Eesti Folkloorinõukogu – rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA korraldamisele loova lähenemise eest. Helikunsti sihtkapital Elutööpreemia: Alo Ritsing – koorimuusika loojale ja eestkõnelejale traditsioonide edasikandmise ja ‑andmise eest. Näitekunsti sihtkapital Elutööpreemia: Aime Unt – tundlik-täpsete aeg-ruumide ja lavastuskunstnike koolkonna loomise eest. Arhitektuuri sihtkapital Elutööpreemia: Helle ja Taevo Gans – Eesti sisearhitektide peres legendaarne tandem, alates 1960-ndate teisest poolest on nende looming mõjutanud Eesti tootedisaini, näitusekujunduse ja sisearhitektuuri arengut (Viru hotelli restorani ja banketisaal (1970), Ranna sovhoosi puhkehoone (1976), Eesti NSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkehoone (1980), Narva-Jõesuu puhkehoone (1981) ja Eesti Panga vahehoone (Estonia puiestee 11) (1998) sisekujundused). Taevo Gans on 1990. a ellu kutsutud Eesti Sisearhitektide Liidu asutava kogu liige. Panustanud oma aega ja mõtteid nii juhatuse kui ka nõukoja tegevusse. Kirjanduse sihtkapital Elutööpreemia: Heljo Mänd – lastekirjanduse klassik, kes on meie kirjandusmaastikul tegutsenud pea kuuskümmend aastat ning rikastanud seda rohke lugemisvaraga nii väikestele kui suurtele. Ta on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ning üle 30 raamatu täiskasvanutele, loonud kuuldemänge, lastenäidendeid ja telelavastusi („Mõmmi ja aabits“, „Nõiakivi“) ning tõlkinud lasteluulet ja -proosat inglise, saksa ja vene keelest. Tema enda teoseid on tõlgitud enam kui 20 keelde. Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil, ja näitekunsti sihtkapitali aastapreemiad rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil. Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad anti välja 1. oktoobril 2016, rahvusvahelisel muusikapäeval ja arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad 9. detsembril koos Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Arhitektide Liidu preemiatega. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia suurus on 7000 eurot ning sihtkapitalide aastapreemiate suurus vahemikus 1000–3500 eurot. Elutööpreemia suurus on 10 000 eurot. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate pidulik üleandmine toimus 20. jaanuaril 2017 Kohtla-Järve Kultuurikeskuses. Gala korraldasid sellel aastal Kanuti Gildi Saali meeskond, lavastaja Arolin Raudva, dramaturg Laur Kaunissaare ja kunstnik Kairi Mändla. Õhtu muusikalise poole eest hoolitsesid Hendrik Kaljujärv, Karl Saks ja Kalle Kindel ning performance-i tegi Henri Hütt. Õhtujuhtideks olid Maike Lond-Malmborg ja Iggy Lond-Malmborg.
Selgusid Eesti kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid
For article site UK web hosting are all similar, reliable web site host would definitely help, which would contribute to finding good UK website hosts doesn’t help much. Decent list of excellent UK web hosts helped me, UK web hosting very valuable pick of hosts in UK to get website up and running, I definitely admire great UK web hosting services providers on this field. zero base cad
  

Üliõpilasmaja tegevusest

Tartu Üliõpilasmaja koordineerib

Tartu ülikoolide esinduskollektiivide

tegevust ja haldab kultuuriürituste

korraldamiseks mõeldud ruume.

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
Kalevi 24, 51010 TARTU
Telefon: 7 302 400
Faks: 7 302 408
E-mail: