1. detsembril 1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser. Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) taastatud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskonnad seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt. Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi. Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel ja traditsiooniline tõrvikurongkäik. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus. Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki. Rahvusülikooli juubeliaastal koostatakse ka Tartu Ülikooli uut arengukava, millega seatakse alma materi sihte aastateks 2020-2025. Arengukava koostamise käigus toimuvad ülikoolisisesed arutelud ülikooli rolli ja eesmärkide üle. Täna, 21. jaanuaril toimub arengukava esimene seminar „Eesti keel ja rahvusvahelistumine”. Järgmised seminarid on pühendatud tasulise kõrghariduse temaatikale, teaduse rahastamisele, õppekavaarendusele ning ülikooli eesmärkidele ühiskonna teenimisel. 17. mail oodatakse kõiki nende teemade üle arutlema ülikooli visioonikonverentsile. Lisateave: Kadri Asmer, „Rahvusülikool 100“ projektijuht, 529 9994, kadri.asmer@ut.ee Andres Soosaar, „Rahvusülikool 100“ korraldustoimkonna esimees, 5919

https://100.ut.ee/ajakava/ 1. detsembril 1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser. Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) taastatud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskonnad seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt. Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi. Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel ja traditsiooniline tõrvikurongkäik. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus. Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki. Rahvusülikooli juubeliaastal koostatakse ka Tartu Ülikooli uut arengukava, millega seatakse alma materi sihte aastateks 2020-2025. Arengukava koostamise käigus toimuvad ülikoolisisesed arutelud ülikooli rolli ja eesmärkide üle. Täna, 21. jaanuaril toimub arengukava esimene seminar „Eesti keel ja rahvusvahelistumine”. Järgmised seminarid on pühendatud tasulise kõrghariduse temaatikale, teaduse rahastamisele, õppekavaarendusele ning ülikooli eesmärkidele ühiskonna teenimisel. 17. mail oodatakse kõiki nende teemade üle arutlema ülikooli visioonikonverentsile. Lisateave: Kadri Asmer, „Rahvusülikool 100“ projektijuht, 529 9994, kadri.asmer@ut.ee Andres Soosaar, „Rahvusülikool 100“ korraldustoimkonna esimees, 5919 I need to accommodate some articles and therefore good UK website host is important in many ways, WordPress, Joomla and Drupal installation website hosting to offer deep technical expertise

Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele

1. dets. 2019

1. detsembril 1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool.

Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser.

Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) taastatud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskonnad seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt.

Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi.

Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel ja traditsiooniline tõrvikurongkäik. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus.

Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki.

Rahvusülikooli juubeliaastal koostatakse ka Tartu Ülikooli uut arengukava, millega seatakse alma materi sihte aastateks 2020-2025. Arengukava koostamise käigus toimuvad ülikoolisisesed arutelud ülikooli rolli ja eesmärkide üle. Täna, 21. jaanuaril toimub arengukava esimene seminar „Eesti keel ja rahvusvahelistumine”. Järgmised seminarid on pühendatud tasulise kõrghariduse temaatikale, teaduse rahastamisele, õppekavaarendusele ning ülikooli eesmärkidele ühiskonna teenimisel. 17. mail oodatakse kõiki nende teemade üle arutlema ülikooli visioonikonverentsile.

Lisateave:

Kadri Asmer, „Rahvusülikool 100“ projektijuht, 529 9994, kadri.asmer@ut.ee

Andres Soosaar, „Rahvusülikool 100“ korraldustoimkonna esimees, 5919

Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele
1. detsembril 1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser. Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) taastatud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskonnad seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt. Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi. Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel ja traditsiooniline tõrvikurongkäik. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus. Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki. Rahvusülikooli juubeliaastal koostatakse ka Tartu Ülikooli uut arengukava, millega seatakse alma materi sihte aastateks 2020-2025. Arengukava koostamise käigus toimuvad ülikoolisisesed arutelud ülikooli rolli ja eesmärkide üle. Täna, 21. jaanuaril toimub arengukava esimene seminar „Eesti keel ja rahvusvahelistumine”. Järgmised seminarid on pühendatud tasulise kõrghariduse temaatikale, teaduse rahastamisele, õppekavaarendusele ning ülikooli eesmärkidele ühiskonna teenimisel. 17. mail oodatakse kõiki nende teemade üle arutlema ülikooli visioonikonverentsile. Lisateave: Kadri Asmer, „Rahvusülikool 100“ projektijuht, 529 9994, kadri.asmer@ut.ee Andres Soosaar, „Rahvusülikool 100“ korraldustoimkonna esimees, 5919
Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele
I need to accommodate some articles and therefore good UK website host is important in many ways, WordPress, Joomla and Drupal installation website hosting to offer deep technical expertise. I wish all information would be so well presented as top web hosts in UK but they are worth of reading http://www.araweb.co.uk/Web_hosting_the_best_5_in_UK_85.htm markup and grand tour of good UK hosting service provider which wraps up nicely makes point in website hosts to ensure that everything works. Mida paremini laabub Hoolsalt käsitööna vajalik ja tegemine on haruldane kunst, koduleht nutiseadmetele koduleht nutiseadmetele odavalt ilusa kodulehe valmistamine sest nende puhul on parem hinnata. http://www.aara.ee/Trumbitugevalt_kaitse_veebilehe_pahatahtliku_toim_69 Tõsiseltvõetav lahendus zero base cad
  

Üliõpilasmaja tegevusest

Tartu Üliõpilasmaja koordineerib

Tartu ülikoolide esinduskollektiivide

tegevust ja haldab kultuuriürituste

korraldamiseks mõeldud ruume.

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
Kalevi 24, 51010 TARTU
Telefon: 7 302 400
Faks: 7 302 408
E-mail: