27.-29. juunil 2014 toimus XVII üliõpilaste laulu- ja tantsupidu GAUDEAMUS, Läti Vabariigis Daugavpilsi linnas. Eestist osales ligikaudu 800 lauljat-tantsijat, pillimängijat 26-st üliõpilaskollektiivist. Ühtekokku oli Daugavpilsi laululaval ligi 4600 osalejat. Kolm päeva olid täis erinevaid kontserte ja esinemisi: 27. juunil said kokku kolme riigi muusikaakadeemiate rektorid Peep Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Zbignevas Ibelhauptas Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Artis Simanis Jazeps Vitolsi nimelisest Läti Muusikaakadeemiast. Koos anti ühine "Sümfoonilise muusika kontsert". Sama päeva hilisõhtul toimus Gaudeamuse avakontsert kolme riigi üliõpilasorkestrite esitusel. Eesti orkestrite kava pani kokku dirigent Tarmo Kivisilla. Daugavpilsi Mark Rotko Kunstikeskuses avati Eesti, Läti ja Leedu Kunstiakadeemiate rektorite Signe Kivi, Aleksejs Naumiovs, ja Audrius Klimas näitused. Samal õhtul andsid ühiskontserdi Eesti, Läti ja Leedu tantsuansamblite valikrühmad. 28. juunil toimusid Balti riikide rahvusprogrammid. Eesti rahvusprogramm oli inspireeritud noorte suhetest ja kandis nime „Pulmamäng“. "Üliõpilasstaatus seostub ilusa elueaga, kus lisaks õppimisele otsitakse oma ellu kaaslast, kellega jagada oma muresid ja rõõme. Kombestikud ja mängud on küll muutunud, kuid soov leida elukaaslast, on jäänud püsima", on kirjutanud idee autor ja peo kunstiline juht Janne Fridolin, kes pani kokku kava lauljatele, tantsijatele ja orkestritele. Esinemiskava ilmestasid ja sidusid eesti pulmakommetega Animailma valmistatud videoklipid. Tantsurühmade üldjuht oli Aveli Asber ja orkestrite üldjuht Tarmo Kivisilla, solistina tegi kaasa Helin-Mari Arder. "Pulmamängu" proovid algasid osalejatele päev varem, 26. juunil Pärnus, mis kulmineerus Indrek Sammuli lavastatud sõrmusetseremooniga, kus kõik osalejad ehk "pulmarahvas" seoti ühte "Pulmamängu" sõrmustega. Tänu ehtekunstnik Kersti Tederile valmis üle 800 tarkust sümboliseeriva ussi kujutisega sõrmuse. Õhtu lõpetuseks mängis Curly Strings, kes saatis osalejad meeleoluka kontserdi saatel Läti Vabariigi poole teele. 28. juuni õhtul toimus Daugavpilsis "Grand Folk Dance Concert", kus esinesid kolme Balti riigi üliõpilaste tantsukollektiivid. Eesti tantsukava pani kokku tantsujuht Aveli Asber. 29. juunil toimus suur laulupeo GALAkontsert Daugavpilsi laululaval ühes 4600 osalejaga. Eesti lauludest oli kavas Veljo Tormise "Meeste laul", Friedrich August Saebelmanni "Kaunimad laulud" ja Tõnis Mägi "Koit", mida esitati ühiselt kolme riigi lauljate poolt. Solistina astus üles ka meie armastatud Tõnis Mägi. Eesti dirigentidest tegid kaasa nii avakontserdil, "Pulmamängus" kui ka Gala kontserdil: maestro Alo Ritsing, Jüri Rent, Aivar Lestsinski, Peeter Perens, Triin Koch, Janne Fridolin, Sander Tamm, Mart Kivi, Tarmo Kivisilla, Reet Brauer. Gaudeamuse laulupidu korraldatakse aastast 1956, mõtte algatajaks oli Richard Ritsing. Vaheldumisi kohtutakse kord Eestis, kord Leedus ja siis jälle Lätis. Järgmine Gaudeamuse laulupidu leiab aset 2018. aastal Eestis. Gaudeamuse laulupidu sünnib koostöös, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu linna, Tartu Üliõpilasmaja ja erinevate aukonsulaatidega.

27.-29. juunil 2014 toimus XVII üliõpilaste laulu- ja tantsupidu GAUDEAMUS, Läti Vabariigis Daugavpilsi linnas. Eestist osales ligikaudu 800 lauljat-tantsijat, pillimängijat 26-st üliõpilaskollektiivist. Ühtekokku oli Daugavpilsi laululaval ligi 4600 osalejat. Kolm päeva olid täis erinevaid kontserte ja esinemisi: 27. juunil said kokku kolme riigi muusikaakadeemiate rektorid Peep Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Zbignevas Ibelhauptas Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Artis Simanis Jazeps Vitolsi nimelisest Läti Muusikaakadeemiast. Koos anti ühine "Sümfoonilise muusika kontsert". Sama päeva hilisõhtul toimus Gaudeamuse avakontsert kolme riigi üliõpilasorkestrite esitusel. Eesti orkestrite kava pani kokku dirigent Tarmo Kivisilla. Daugavpilsi Mark Rotko Kunstikeskuses avati Eesti, Läti ja Leedu Kunstiakadeemiate rektorite Signe Kivi, Aleksejs Naumiovs, ja Audrius Klimas näitused. Samal õhtul andsid ühiskontserdi Eesti, Läti ja Leedu tantsuansamblite valikrühmad. 28. juunil toimusid Balti riikide rahvusprogrammid. Eesti rahvusprogramm oli inspireeritud noorte suhetest ja kandis nime „Pulmamäng“. "Üliõpilasstaatus seostub ilusa elueaga, kus lisaks õppimisele otsitakse oma ellu kaaslast, kellega jagada oma muresid ja rõõme. Kombestikud ja mängud on küll muutunud, kuid soov leida elukaaslast, on jäänud püsima", on kirjutanud idee autor ja peo kunstiline juht Janne Fridolin, kes pani kokku kava lauljatele, tantsijatele ja orkestritele. Esinemiskava ilmestasid ja sidusid eesti pulmakommetega Animailma valmistatud videoklipid. Tantsurühmade üldjuht oli Aveli Asber ja orkestrite üldjuht Tarmo Kivisilla, solistina tegi kaasa Helin-Mari Arder. "Pulmamängu" proovid algasid osalejatele päev varem, 26. juunil Pärnus, mis kulmineerus Indrek Sammuli lavastatud sõrmusetseremooniga, kus kõik osalejad ehk "pulmarahvas" seoti ühte "Pulmamängu" sõrmustega. Tänu ehtekunstnik Kersti Tederile valmis üle 800 tarkust sümboliseeriva ussi kujutisega sõrmuse. Õhtu lõpetuseks mängis Curly Strings, kes saatis osalejad meeleoluka kontserdi saatel Läti Vabariigi poole teele. 28. juuni õhtul toimus Daugavpilsis "Grand Folk Dance Concert", kus esinesid kolme Balti riigi üliõpilaste tantsukollektiivid. Eesti tantsukava pani kokku tantsujuht Aveli Asber. 29. juunil toimus suur laulupeo GALAkontsert Daugavpilsi laululaval ühes 4600 osalejaga. Eesti lauludest oli kavas Veljo Tormise "Meeste laul", Friedrich August Saebelmanni "Kaunimad laulud" ja Tõnis Mägi "Koit", mida esitati ühiselt kolme riigi lauljate poolt. Solistina astus üles ka meie armastatud Tõnis Mägi. Eesti dirigentidest tegid kaasa nii avakontserdil, "Pulmamängus" kui ka Gala kontserdil: maestro Alo Ritsing, Jüri Rent, Aivar Lestsinski, Peeter Perens, Triin Koch, Janne Fridolin, Sander Tamm, Mart Kivi, Tarmo Kivisilla, Reet Brauer. Gaudeamuse laulupidu korraldatakse aastast 1956, mõtte algatajaks oli Richard Ritsing. Vaheldumisi kohtutakse kord Eestis, kord Leedus ja siis jälle Lätis. Järgmine Gaudeamuse laulupidu leiab aset 2018. aastal Eestis. Gaudeamuse laulupidu sünnib koostöös, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu linna, Tartu Üliõpilasmaja ja erinevate aukonsulaatidega. For my work task, there is need for top UK web host company because my friend told me, which would contribute to finding great web hosting in UK with 1-click installer systems

Gaudeamuse tuli üle antud Eestile

1. juulil 2014

27.-29. juunil 2014 toimus XVII üliõpilaste laulu- ja tantsupidu GAUDEAMUS, Läti Vabariigis Daugavpilsi linnas. Eestist osales ligikaudu 800 lauljat-tantsijat, pillimängijat 26-st üliõpilaskollektiivist. Ühtekokku oli Daugavpilsi laululaval ligi 4600 osalejat.

Kolm päeva olid täis erinevaid kontserte ja esinemisi:
27. juunil said kokku kolme riigi muusikaakadeemiate rektorid Peep Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Zbignevas Ibelhauptas Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Artis Simanis Jazeps Vitolsi nimelisest Läti Muusikaakadeemiast. Koos anti ühine "Sümfoonilise muusika kontsert". Sama päeva hilisõhtul toimus Gaudeamuse avakontsert kolme riigi üliõpilasorkestrite esitusel. Eesti orkestrite kava pani kokku dirigent Tarmo Kivisilla.
Daugavpilsi Mark Rotko Kunstikeskuses avati Eesti, Läti ja Leedu Kunstiakadeemiate rektorite Signe Kivi, Aleksejs Naumiovs, ja Audrius Klimas näitused.

Samal õhtul andsid ühiskontserdi Eesti, Läti ja Leedu tantsuansamblite valikrühmad.
28. juunil toimusid Balti riikide rahvusprogrammid. Eesti rahvusprogramm oli inspireeritud noorte suhetest ja kandis nime „Pulmamäng“. "Üliõpilasstaatus seostub ilusa elueaga, kus lisaks õppimisele otsitakse oma ellu kaaslast, kellega jagada oma muresid ja rõõme. Kombestikud ja mängud on küll muutunud, kuid soov leida elukaaslast, on jäänud püsima", on kirjutanud idee autor ja peo kunstiline juht Janne Fridolin, kes pani kokku kava lauljatele, tantsijatele ja orkestritele. Esinemiskava ilmestasid ja sidusid eesti pulmakommetega Animailma valmistatud videoklipid. Tantsurühmade üldjuht oli Aveli Asber ja orkestrite üldjuht Tarmo Kivisilla, solistina tegi kaasa Helin-Mari Arder.
"Pulmamängu" proovid algasid osalejatele päev varem, 26. juunil Pärnus, mis kulmineerus Indrek Sammuli lavastatud sõrmusetseremooniga, kus kõik osalejad ehk "pulmarahvas" seoti ühte "Pulmamängu" sõrmustega. Tänu ehtekunstnik Kersti Tederile valmis üle 800 tarkust sümboliseeriva ussi kujutisega sõrmuse. Õhtu lõpetuseks mängis Curly Strings, kes saatis osalejad meeleoluka kontserdi saatel Läti Vabariigi poole teele.
28. juuni õhtul toimus Daugavpilsis "Grand Folk Dance Concert", kus esinesid kolme Balti riigi üliõpilaste tantsukollektiivid. Eesti tantsukava pani kokku tantsujuht Aveli Asber.
29. juunil toimus suur laulupeo GALAkontsert Daugavpilsi laululaval ühes 4600 osalejaga. Eesti lauludest oli kavas Veljo Tormise "Meeste laul", Friedrich August Saebelmanni "Kaunimad laulud" ja Tõnis Mägi "Koit", mida esitati ühiselt kolme riigi lauljate poolt. Solistina astus üles ka meie armastatud Tõnis Mägi.

Eesti dirigentidest tegid kaasa nii avakontserdil, "Pulmamängus" kui ka Gala kontserdil: maestro Alo Ritsing, Jüri Rent, Aivar Lestsinski, Peeter Perens, Triin Koch, Janne Fridolin, Sander Tamm, Mart Kivi, Tarmo Kivisilla, Reet Brauer.

Gaudeamuse laulupidu korraldatakse aastast 1956, mõtte algatajaks oli Richard Ritsing. Vaheldumisi kohtutakse kord Eestis, kord Leedus ja siis jälle Lätis. Järgmine Gaudeamuse laulupidu leiab aset 2018. aastal Eestis. Gaudeamuse laulupidu sünnib koostöös, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu linna, Tartu Üliõpilasmaja ja erinevate aukonsulaatidega.

Gaudeamuse tuli üle antud Eestile
27.-29. juunil 2014 toimus XVII üliõpilaste laulu- ja tantsupidu GAUDEAMUS, Läti Vabariigis Daugavpilsi linnas. Eestist osales ligikaudu 800 lauljat-tantsijat, pillimängijat 26-st üliõpilaskollektiivist. Ühtekokku oli Daugavpilsi laululaval ligi 4600 osalejat. Kolm päeva olid täis erinevaid kontserte ja esinemisi: 27. juunil said kokku kolme riigi muusikaakadeemiate rektorid Peep Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Zbignevas Ibelhauptas Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Artis Simanis Jazeps Vitolsi nimelisest Läti Muusikaakadeemiast. Koos anti ühine "Sümfoonilise muusika kontsert". Sama päeva hilisõhtul toimus Gaudeamuse avakontsert kolme riigi üliõpilasorkestrite esitusel. Eesti orkestrite kava pani kokku dirigent Tarmo Kivisilla. Daugavpilsi Mark Rotko Kunstikeskuses avati Eesti, Läti ja Leedu Kunstiakadeemiate rektorite Signe Kivi, Aleksejs Naumiovs, ja Audrius Klimas näitused. Samal õhtul andsid ühiskontserdi Eesti, Läti ja Leedu tantsuansamblite valikrühmad. 28. juunil toimusid Balti riikide rahvusprogrammid. Eesti rahvusprogramm oli inspireeritud noorte suhetest ja kandis nime „Pulmamäng“. "Üliõpilasstaatus seostub ilusa elueaga, kus lisaks õppimisele otsitakse oma ellu kaaslast, kellega jagada oma muresid ja rõõme. Kombestikud ja mängud on küll muutunud, kuid soov leida elukaaslast, on jäänud püsima", on kirjutanud idee autor ja peo kunstiline juht Janne Fridolin, kes pani kokku kava lauljatele, tantsijatele ja orkestritele. Esinemiskava ilmestasid ja sidusid eesti pulmakommetega Animailma valmistatud videoklipid. Tantsurühmade üldjuht oli Aveli Asber ja orkestrite üldjuht Tarmo Kivisilla, solistina tegi kaasa Helin-Mari Arder. "Pulmamängu" proovid algasid osalejatele päev varem, 26. juunil Pärnus, mis kulmineerus Indrek Sammuli lavastatud sõrmusetseremooniga, kus kõik osalejad ehk "pulmarahvas" seoti ühte "Pulmamängu" sõrmustega. Tänu ehtekunstnik Kersti Tederile valmis üle 800 tarkust sümboliseeriva ussi kujutisega sõrmuse. Õhtu lõpetuseks mängis Curly Strings, kes saatis osalejad meeleoluka kontserdi saatel Läti Vabariigi poole teele. 28. juuni õhtul toimus Daugavpilsis "Grand Folk Dance Concert", kus esinesid kolme Balti riigi üliõpilaste tantsukollektiivid. Eesti tantsukava pani kokku tantsujuht Aveli Asber. 29. juunil toimus suur laulupeo GALAkontsert Daugavpilsi laululaval ühes 4600 osalejaga. Eesti lauludest oli kavas Veljo Tormise "Meeste laul", Friedrich August Saebelmanni "Kaunimad laulud" ja Tõnis Mägi "Koit", mida esitati ühiselt kolme riigi lauljate poolt. Solistina astus üles ka meie armastatud Tõnis Mägi. Eesti dirigentidest tegid kaasa nii avakontserdil, "Pulmamängus" kui ka Gala kontserdil: maestro Alo Ritsing, Jüri Rent, Aivar Lestsinski, Peeter Perens, Triin Koch, Janne Fridolin, Sander Tamm, Mart Kivi, Tarmo Kivisilla, Reet Brauer. Gaudeamuse laulupidu korraldatakse aastast 1956, mõtte algatajaks oli Richard Ritsing. Vaheldumisi kohtutakse kord Eestis, kord Leedus ja siis jälle Lätis. Järgmine Gaudeamuse laulupidu leiab aset 2018. aastal Eestis. Gaudeamuse laulupidu sünnib koostöös, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu linna, Tartu Üliõpilasmaja ja erinevate aukonsulaatidega.
Gaudeamuse tuli üle antud Eestile
For my work task, there is need for top UK web host company because my friend told me, which would contribute to finding great web hosting in UK with 1-click installer systems. Wise idea to digg web hosting in UK are UK hosting firm araweb.co.uk expressed many good ideas of best website host in UK which offers true challenge, most value provided by best web hosting fully tested list. zero base cad
  

Üliõpilasmaja tegevusest

Tartu Üliõpilasmaja koordineerib

Tartu ülikoolide esinduskollektiivide

tegevust ja haldab kultuuriürituste

korraldamiseks mõeldud ruume.

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
Kalevi 24, 51010 TARTU
Telefon: 7 302 400
Faks: 7 302 408
E-mail: